TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA
Edasivolituse andmise õigus peab tulenema volitusest
(erandjuhtudel selle andmise õigust ka eeldatakse). Ühisesindusõiguse puhul on võimalik
ka edasivolituse andmine ühelt ühiselt esindajalt teisele.
Volitus tekib reeglina tehingu alusel (TsÜS § 117 lg 1).
Volitus võib erandina tekkida ka seaduse alusel, st ilma esindatava poolt avaldust
tegemata, nt talumisvolitus (TsÜS § 118 lg 2), vt ka TsÜS 121 lg 2; VÕS § 671 lg 1; AÕS
§ 71 lg 4.
Taluvusvolituse puhul esindajana tegutseva isiku teod nõutavad kolmandat isikut
mõistlikult uskuma, et tegutseval isikul on volitus ning esindatav teab või peab teadma, et
keegi tegutseb tema nimel ja talub seda.
Volituse andmine on ühepoolne tehing. Volitus annab esindatavale üksnes õigusi. Volituse
aluseks olev sisesuhe on aga mitmepoolne tehing. Volitus võib olla antud ka ilma
sisesuhteta.
Kui tehingu teine pool teab või peab teadma esindaja ja esindatava vahelise sisesuhte
annaabi.ee 
