poolt rajati tartusse ka esimene gümnaasium jesuiitide gümnaasium. See polnud mõeldud eestlaste harimiseks vaid õppijaskonna moodustasid poolakate ja leedulaste lapsed. Vähemal määral ka sakslased. Seal õppetöö oli ladina keeles. Tartusse rajati ka tõlkide seminaar. See oli mõeldud selleks, et valmistada kohalike seast ette poisse preestrikutseks. Kohalike all peeti silmas kohalike sakslasi ja nende seas läbi viia vastureformatsiooni. See leidis hea pinnasee maapiirkondades, talurahvaseas, sest katoliikluse rahvalähedus mõjus neile nõnda. Sakslaste seas, kes elasid eeskätt linnades, nende jaoks oli seda vastureformatsiooni raske läbi viia. Maapiirkonnas aitas vastureformatsiooni läbi viia ka põhimõte et kelle maa selle usk sest enamus rentnike olid leedukad või poolakad ja neile alluvad talupojad loeti ka automaatselt katoliku usku. Kui varasematel aegadel pole katoliiklus kohalikule kirjasõnale suurt tähelepanu pööranud
tegevuse võimalus, pani talupoja virelema. Oli vaja intensiivsemat majandamist, mida oli võimalik saavutada minnes üle raharendile ja palgatööjõu kasutamine mõisates. TALURAHVA KÄÄRIMINE 1840ndatel. See oli põhiliselt Liivimaal, Eestit ei puudutanud eriti. On tuntud euroopas kui ,,näljaste 40ndate" all. Nälg oli nii venemaal kui ka saksa aladel. Oli näljasurmi, kuid näljahädadel surevad inimesed pigem haigustesse, mis tulenevad alatoitumisest. Otseselt nälga mitte. Talurahvaseas hakkasid rahutused. Nad ei hakanud kellelegi vastu, vaid mingi abi otsima. Sooviti välja rännata. Öeldi sellepeale, kui keegi talupoeg liivimaalt lahkub,. Siis ainult raudades ja Siberisse:D Pühajärve sõjatamm.. 300-400 aastat vana. Talupojad tahtsid olla keisri all, mitte sakste all. 8 mai. 1891 muutus postimees päevaleheks. See väljaanne püüdis venestust mitte kiita, oli vähestest mitte venemeelne leht. Eesti üliõpilaste selts. Alguseks loetakse Kalevipoja õhtuid
annaabi.ee 
