ideede levik ja Napoleoni sõdade aegsed ümberkorraldused mõjutasid poliitilisi olusid Baltikumis. Aadli majanduslik seisukord halvenes, kuna pärisorjus ei suutnud enam mõisnike majandusolusi rahuldada Paljud mõisnikud said aru, et pärisorjuse kaotamine on hea, kuna siis võib olla talupoeg huvitatud oma tööst ja tahab paremini töötada. Selleks tuli pärisorjus kaotada. 19. sajandi esimesel poolel kaotatigi. Talurahvareformide ajastu 1802 võetakse vastu esimene talurahvaseadus ("Iggaüks...") Talupojad saavad õiguse omada vallasvara Talupoeg saab talukoha põlise kasutamisõiguse kui kõik koormised ja maksud on mõisa heaks makstud. 1804 määratakse kindlaks Eesti ja Läti talupoegade koormised. Piiratakse mõisnike kodukari õigust (Täielikult kadus see 1865) Kodukariõigus mõisniku õigus kohtuta karistada oma talupoegi ihunuhtluse või
õigeusk 1802-võeti vastu esimene talurahvaseadus mis algas sõnaga ''Iggaüks'', selles seaduses manitseti talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubati neil omada vallasvara. 1804- uus seadus millega määrati kindlaks eesti ja läti talupoegade koormised ning piirati mõisnike kodukariõigusi 1816- eestimaal kaotati pärisorjus ( 1817 kuramaal ja 1819 liivimaal) 1849(liivimaal, eestimaal 1856) talurahvareformide ajastu lõpp nende kehtestatud seadustega. Nende seadustega algas üleminek teotöölt raharendile ning talude päriseksmüümine talupoegadele. 1866- talurahva omavalitsus vabanes mõisnike kontrolli alt 1840.ndat aastate algul tabas eesti ja liivimaad viljaikaldus ja näljahäda mis põhjustas väljarändamisliikumise 1845- vene õigeusku astusid umbes 60 000 eesti talupoega kuna nad uskusid et keiser teeb nende elu olukorra paremaks, kui aga veenduti et asjad paremaks ei lähe proovisid nad
Ajaloo kt konpekt 1. Talurahva omavalitsus, talurahva jagunemine ja koormised Kuidas moodustus vallakogukond? Valla kogukond moodustus talurahvareformide tulemusel ühe mõisa piirides elavatest talupoegadest. Millised ülesanded pandi vallale? 1) Kohtupidamine 2) Ühisvastutus magasivilja eest 3) Vaestehoolekanne 4) Ühisvastutus maksude laekumise eest Milline roll oli mõisnikul valla elus? Säilitas politseivõimu vallakogukonna üle, kutsus kokku kogukonna üldkoosoleku ja kinnitas ametisse kogukonna poolt valitud valla juhid. Talurahvas jagunes kaheks: 1. Külarahvas: peremees ja perenaine, sulased, teenijad, saunikud, popsikud 2
Pärisorjuse kaotamise põhjused mõisniku seisukohast: *koormised olid äärmuslikud-hakkasid laostama mõisamajandust *mõisnike sissetulekud ei rahuldanud elustiili | tsaarivõimu seisukohast: *liberaalsete vaadetega *hakkas riigi rahakotile mõjuma *Euroopa märkas Venemaad just Balti kubermangude kaudu | haritlaste seisukohast: *ajastuvaim valgustus nõudis, et üks inimene ei saa olla teise omand *Prantsuse revolutsioon 1789-1799 Talurahvareformide ajastu *1802/04 Eestimaal&Liivimaal võeti vastu I Talurahvaseadus kui koormised mõisale tasutud, õigus talu pärandada -vallakohtud -normeeriti koormised -kodukariõigust piirati -piirati talupoegade ostu-ja müüki *1816/19 Eestimaal&Liivimaal trs. -pärisorjuse kaotamine -maa jäi mõisniku omaks -perekonnanimed *1849/56 Liivimaal&Eestimaal trs. -talude kruntiajamine -üleminek raharendile -talude päriseks ostmine -teoorjuse osaline kaotamine
- kulude suurenemist üritasid mõisnikud katta mõisapõldude laiendamise ja talupoegade koormiste kasvuga. - suurem surve talupoegadele tõi enesega kaasa talurahvarahutuste sagenemise (N: 1784 pearaharahutused paljudes mõisates; uue riikliku pearahamaksu kehtestamisega arvasid talupojad, et mõisakoormiseid ei pea enam täitma). 3. Talurahvareformide põhjused: 18.sajandi lõpul ja 19.sajandi algul hakati mõningates ringkondades taotlema talupoegade olukorra parandamist; sellele aitas kaasa: - üksikute mõisnike soov läbi uuenduste parandada oma majanduslikku olukorda. - valgustusideoloogia levik Venemaale (valgustus propageeris inimeste võrdsust, aga pärisorjus polnud sellega kooskõlas). - talupoegade pärisorjusest vabastamine Preisimaal (1807).
Loodusolude, riigi suuruse mõju valitsemisele. Vabariik, monarhia, despootia. Võimude lahususe ja kolmikjaotuse idee: täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim. Eesmärk võimu absolutiseerimise, kuritarvitamise tõkestamine. Ideaalne valitsemisviis konstitutsiooniline monarhia. Valgustajate mõju USA Iseseisvussõja, Suure Prantsuse revolutsiooni vaimne ettevalmistamine Valgustatud monarhide mõjutamine Rahvahariduse edendamine Usuvabaduse kehtestamine Talurahvareformide taganttõukamine Suur Prantsuse revolutsioon: põhjused ja algus. Poliitilised. Rahulolematus kuningavõimuga. Louis XVI absolutistlik valitsemine. Õukonna pillav eluviis. Marie-Antoinette. Seisuste vahelised vastuolud: võim aadlike + vaimulike käes. I ja II seisus 2% ühiskonnast, maksudest vabastatud. III seisus 98% puudus poliitiline võim, kandsid maksude näol riigikulud, talupojad - teotöö Majanduslikud Riik pankroti äärel sõjad, õukond. Maksude tõstmise vajadus
- kulude suurenemist üritasid mõisnikud katta mõisapõldude laiendamise ja talupoegade koormiste kasvuga. - suurem surve talupoegadele tõi enesega kaasa talurahvarahutuste sagenemise (N: 1784 pearaharahutused paljudes mõisates; uue riikliku pearahamaksu kehtestamisega arvasid talupojad, et mõisakoormiseid ei pea enam täitma). 3. Talurahvareformide põhjused: 18.sajandi lõpul ja 19.sajandi algul hakati mõningates ringkondades taotlema talupoegade olukorra parandamist; sellele aitas kaasa: - üksikute mõisnike soov läbi uuenduste parandada oma majanduslikku olukorda. - valgustusideoloogia levik Venemaale (valgustus propageeris inimeste võrdsust, aga pärisorjus polnud sellega kooskõlas). - talupoegade pärisorjusest vabastamine Preisimaal (1807).
● Rahvaviiside koguja; ● Tahtis kirjutada Eesti esimest ooperit, aga kuna see ei andnud ooperi mõõtu välja, siis nimetas selle laulelduseks; ○ Uku ja Vanemuine ehk eesti jumalad ja rahvad. Eesti teisel ärkamisajal, 1988. aastal, kasutas Alo Mattiisen oma isamaalistes lauludes esimese ärkamisaja heliloojate (Kunileid, Saebelmann, Hermann) laulukatkeid, tekitades tugeva sideme kahe ajastu vahel. EESTI 19. SAJANDIL Talurahvareformide eeldused: ● Valgustusideede levik – üks inimene ei pea olema teise ori; ○ kaasa tundmine eestlastele. ● Majanduslik kriis – mõisate tulud olid kõvasti vähenenud; ● Aleksander I reformid. 1816. ja 1819. aasta talurahvaseadused: ● 1812. aasta Napoleoni sõjaretk– lükkas kavandatud vabastamise edasi; ● 1816. aastal Eestimaa ja 1819. aastal Liivimaa pärisorjusest vabastamine; ● Vabastamise järel: ○ orendileping mõisnikuga;
äratusliikumine. Tegelesid aktiivselt misjonitööga. ·Eestikeelne Piibel- Uus Testament tervikuna tõlgiti lõunaeesti keelde 1686. aastaks. Põhjaeestikeelne Uue Testamendi tõlge ilmus alles 1715. aastal. Piibel tervikuna ilmus eesti keeles 1739. aastal Jüri koguduse pastori Anton thor Helle tõlkes. Eelärkamisaeg ·Talurahvaseadused- Tekkis iseseisev peremeeste kiht, haritlaskond. Kasvas eesti rahva arv ja ületas 1 miljoni piiri. Talurahvareformide ajastu rajas aluspinna rahvuslikule ärkamisele ja kiirele kultuurilisele arengule. Juhtiv seisund oli Balti-Saksa mõisnike käes. ·Vallakohtud- Esimesed vallakohtud loodi 18. sajandi lõpul valgustusajastust mõjutatud Baltisaksa aadlike poolt, tõenäoliselt kõige esimese vallakohtu asutas 1750. aastal krahv Carl Johann Mellin. Hiljem loodi vallakohtuid eraalgatuslikult veel mitmes mõisas. Toonane vallakohus koosnes mõsniku poolt kinnitatud talupoegadest
Summad siiski kõrged mida vabaks saamise eest nõuti. Kui üksiktp tahab ennast vabaks osta siis ta võib seda ilma maata ka teha, kui küla tahab, siis vaid terve maaga. Iga uue keisri võimuletulekuga kuulujutud pärisorjuse kaotamisest venemaal levisid. Levisid ka valgustust kritiseerivad teosed , kuulsaim aleksandr padizevi ( Radistsev). Katariina selle teose keelustas. Padizev saadeti siberisse, tema teosed korjati kokku. Tuli tagasi Keiser Paul I ajal, temast oli saanud talurahvareformide sümbol. 1840ndateks a oli suhtumine sellne, et pärisorjus on pigem paha ja tuleks kaot. Aadlel ja valitsus aga kartsid üh kokkukukkumist ja pööbli mässu. Nikolai I oli mõelnud pärisorjuse kaot aga ta ei olnud seda teinud. Kuni Krimmi sõda venemaa oli viimaseks tõukeks. Aleksander II kohe peale Pariisi rahu sülmimist 1856 a tegi ametlikult teatavaks otsuse, et kavatseb tp pärisorjusest vabastada Pärisorjuse kaot ja Bauerbefreiung
annaabi.ee 
