Loodi töötülide komitee Hakati maksma riiklikku pensioni Kriminaalkoodeksisse viidi sisse tingimise karistus 1905. Aastal eraldus Rootsist Norra Gustav V (1907-1950) Rootsi tegelikuks juhiks sai peaminister Karl Staaff Arvid Lindmann Hjalmar Hammaskjöld Enne I maailmasõda muutus tähtsaks relvastumine; Osa poliitikuid olid sõjaliste kulutuste vastu Lahingulaev Sverige; Sven Hedin; 1914 talurahvamarss - viimane kord, kus kuningas valitsuse vastu välja astus; Koorelahutaja ja kuulaager 1912 Stockholmi olümpiamängud Norra 7.juunil 1905 otsustas Norra Rootsist lahku lüüa Haakon VII (1905-1957) Norras kehtestati: Naiste valimisõigus 10-tunnine tööpäev Tervisekindlustus Soome Jätkusid venestamisreformid 1901 kaotati Soome oma sõjavägi 1903 sai vene keel Senati ametlikuks keeleks;
Soomes. Esialgne üldkodanlik spontaanne protestiliikumine, millest hiljem kujunes paremradikaalne suund. ,,Riigireeturite" ja isamaa iseseisvuse ohustajate vastu. Surve avaldamine parlamendile: meeleavaldused, deklaratsioonid, küüditamised idapiirile (võeti kinni kommuniste, 61 sõideti NL piirile ja kästi neil üle piiri Nõukogude liitu minna) ja vägivald. Nn Talurahvamarss (12 000 osalejat) Helsingisse 1930. Tulemus: kommunistide tegevuse keelustamine Soomes (kuni 1944) ja vabariigi kaitseseadus (1930). Lapua-liikumise lõpp: Mäntsälä ebaõnnestunud mäss (1932). Soome III president P. E. Svinhufvud (1931-37), Koonderakond. Sisepoliitika stabiliseerumine 1932-36 Lapua liikumise töö jätkamiseks asutati paremradikaalne Isamaaline Rahvaliikumine (IKL) 1932 (1933-1939, 14-8 kohta parlamendis): konservatiivide ja tsentrumi irdumine selle radikaalsusest.
annaabi.ee 
