Eesti Uusaeg
· Talupoegade jagunemine mõisatüüpide vahel 18 saj lõpul
Rüütlimõisad Eestimaal 94%, LM-l 70%
Kroonumõisad E-maal 2%, LM-l 26,5%
Linna- ja kirikumõisad E-maal 4%, LM-l 3,5%
· Kroonumõisad renditi baltisaksa aadlile
· Mõisade kuhjumine olulistele suguvõsadele:
- EM-l 17,5% aadlikest kuulus 52,5% kubermangu
mõisadest(ühe suguvõsa käes kuni 30 mõisa )
· Mõisamaa oli maksuvaba ja talurahvamaa(revisjoniadramaa) eest tuli mõisnikul
kroonule maksta:
I. Tollivilja-/majutusmaks kuni 1783
II. 1783- pearahamaks talumeeste arvu alusel
- Mõisnik kattis need kulud talurahva teotöö ja teiste
koormiste abil
Mõisamajanduse mitmekesistumine:
A. Jätkus traditsiooniline teraviljakasvatus(ruki, oder) ja kartul saabus sajandi keskpaiku:
annaabi.ee 
