7 Lisamaterjal Troonijärglus pärast Peeter suurt 8 Kokkuvõtte Ajaloolised-slavofiilid tunnistavad küll, et Katariina laiendas impeeriumi ning muutis Venemaa suurriigiks, kuid halvustavad tema Saksa päritolu ja lääne aateid. Nõukogude ajaloolaste jaoks oli ta valitseja, kes tegutses aadli huvides ega teinud talurahvahulkade heaks midagi. Alates avalikustamise ajast on mõned Vene õpetlased võtnud Katariina suhtes heatahtlikuma hoiaku ning 1996 korraldas Venemaa Teaduste Akadeemia Katariina surma 200. aastapäeva tähistamaks isegi konverentsi. Lääne ajaloolased on vaielnud, kas Katariinat tuleb vaadelda valgustatud absolutismi või despotismi esindajana. 9 Kasutatud kirjandus
). Ent kolmanda viisaastaku lõpuks (1966) saavutati tööstustoodangu aastane juurdekasv suurtööstuses vaid 8% planeeritud 10,7% asemel; edaspidi langes see veelgi; ka rahvusliku tulu kasv ühe inimese kohta pidurdus. Põllumajandusele pööras J. Nehru valitsus vähe tähelepanu. Ainsaks märkimisväärseks reformiks oli zamindar' ide (mõisnike) süsteemi kaotamine. Laienes jõukate talupoegade kiht, massidele ei andnud reform midagi. Üldiselt jäeti agraarpoliitika osariikide pädevusse. Talurahvahulkade vaesus oli peamine pidur rahva elatustaseme tõusmisel. Esimese viisaastaku aluseks võetud tegevusalade arendamise ja reguleerimise poliitika ei andnud loodetud efekti. India andis vaid 1% maailma tööstuse toodangust. Teravilja keskmine 7 hektarisaak oli vaid 6,5 tsentnerit. Rahvuslik tulu ühe inimese kohta aastas ei ületanud 100 USA dollarit. Eraettevõtlus jäi tööstuses domineerima. Võimutsesid suurkompaniid (Tata, Birla jt.).
Seal oli isa algul samuti mõsa aidameheks, kuid vastuolude tõtu mõsnikuga lahkus aasta päast lõlikult mõsateenistusest, hakates kohaliku küakooli õetajaks ja vallakirjutajaks. Baltimail toimus üeminek kapitalismile preisi teed mö oda, jäkjäguliste reformide kaudu, rohkete feo-daal-päisorjusliku korra jä anuste sälitamise tingimusis. See vastas balti-saksa mõsnike huvidele, kes pü udsid paratamatut üeminekuprotsessi teostada endile võmalikult soodsalt, talurahvahulkade arvel. Sissejuurdunud feodaalsed kurnamisvõted ja -tavad, mõsnike jõker omavoli ja keskaegsed ebainimlikud kohtlemisviisid olid visad kaduma. Rahulolematus eesti talurahva halastamatu rõumisega oli Bornhöe isa mõsateenistusest lahkumise peapõjuseks, kuid saksa mõsniku üevõmu ja omavoli tuli kogeda samuti kooliõetaja ja vallakirjutaja 437 ametis? Pole kahtlust, et ka tulevane kirjanik juba oma varasest noorusest alates õpis vihkama orjust ja rõujate julmust. 1870. a
annaabi.ee 
