Õuesõppe pedagoogika kui teadmiste allikas lähiümbrusest saab õpiõu
rahvastik kaunites kostüümides, kes joodeldasid ja tuututasid pasunaid, lisaks suur
matkaradade võrgustik, kuna mägedes oli võimalik liikuda ainult jalgsi või veohobustega.
Rahvausundja maastik
Rahvausundi õpetamine peaks ülekaalukalt toimuma väljas kultuurimaastikul. Seal on
kergem mõista, kuidas meie esivanemate ettekujutused on sündinud ja isegi kuidas need on
arenenud ning me näeme, milliseid olulisi funktsioone rahvausund täitis.
Meie talurahvaaegsed esivanemad elasid suurema osa oma elust vabas õhus, varajastest
hommikutundidest õhtuni välja. Nad hoolitsesid põldude ja rohumaade eest, tegelesid
metsanduse ja karjatamisega, pidasid jahti ja kalastasid kõike elatise teenimise ja
ellujäämise eesmärgil.
Rahvausund on kütkestav osa traditsioonilisest kultuurist ja võib isegi praegusel ajastul
rikastada loodustunnetust nii laste kui ka täiskasvanute jaoks. Tänapäeva inimestel on