järelmaailmale. Peale Karl Suure surma jätkusid sisemised tülid ülevõimu pärast. Alles 1000. aasta ümber saabus rahulikum aeg. Maa rahvastik oli jäänud hõredaks, põllundus ja käsitöö olid laostunud. Olustiku lahenedes algas neil aladel nüüd uus tõus. Rahvastiku arv hakkas kasvama ja kogu ühiskonna tootmisjõud suurenema. See ühiskond toetus väikepõllupidamisele ja sellest tingitud võrdlemisi vabale talupojaseisusele, roomaaegse üksikute kätte koondatud suurpõllunduse asemel, kus töötasid orjad. Sellega ühenduses elustus ka kaubavahetus linna ja maa vahel. Kui suurmõisad valmistasid vajalikud tarberiistad oma töökodades, ei jätkunud väikemaapidajail selleks aega ega jõudu. Tarbeasju pidid nad muretsema linnast, kuhu vastutasuks turustasid oma saadusi. Selle tagajärjel elustusid käsitöö keskustena ka linnad. Linna turuplats oli selle majandusliku süsteemi kõigile nähtav väline
Gananderi rootsikeelse ,,Mythologia Fennica", täiendades seda omapoolsete arvamustega eesti ainese alusel, esitas vihjeid jumalatele eesti rahvausundis, pannes nii aluse eesti pseudomütoloogiale, mille väljakujundajateks olid F.R.Faehlmann ja F.R. Kreutzwald oma loominguga. Petersoni sulest pärineb ka eesti esimesi filosoofilise proosa näiteid - abstraktsetel teemadel päevik, mis peegeldab ratsionalistlikke seisukohti, väärtustab eetika kategooriaid, väljendab ustavust talupojaseisusele, mõistab hukka võimutsemise, inimeste alistamise, peab õnne aluseks mõistust ja teadmiste pidevat omandamist. Tema kirjanduslikke tõekspidamisi mõjustas antiikkultuur ja 18. saj saksa kirjanduse kõrval ka eesti rahvaluule. Petersoni vähene luulelooming - 21 eestikeelset luuletust on kunstiväärtuselt kaugel ees oma ajast, nii esteetilise taseme, kui stiili ja keele, sõnavarakasutuse, kujundlikkuse poolest.
annaabi.ee 
