asjadega, et riik ei peaks midagi välismaalt sisse ostma riigi hea käekäigu märgiks on see, et riigil on võimalikult suured kullavarud suured varud saab suurena hoida vaid siis, kui välismaalt midagi sisse ei osta, kuna siis annad kulda ära teistele riikidele selle tõttu tehtigi narva jõele veskeid ja tehaseid sõjavägi vajab kaupu rootsi riik sel ajal suurriigi staatuses väiksest talupojamaast paisunud väga suureks pea tervet läänemerd hõlmavaks riigiks kõike üritatakse eestis toota talupojad ei tohtinud tammesid maha raiuda, sest need läksid laevade ehituseks ja riigi kaitseks, võis järgneda isegi surmanuhtlus 1649 sae- ja vaseveski Narva jõel veejõul toimus vasemaagi töötlemine ka tallinnasse rajatakse erinevaid veskeid nt paberveski, toodeti kaltsudest paberit 1667 Härjapea jõgi paberveski
Mõisavald võis asutada ja üleval pidada talurahvakoole. Valla taluperemeeste hulgast valiti täisealiste meeste hääletamise tulemusel vallatalitaja. Vallad hakkasid kogukonna elukorralduse reguleeriva organina üle võtma funktsioone, mis enne olid mõisnike käes. Mõisa kontroll aga säilis vallatalitaja kinnitas ametisse mõisnik ning mõisnik kontrollis ka kogukonna tegevust. Tegelikult koosnes toonane mõisavald kahest osast talupojamaast ja mõisamaast. Vallavõim käis talupojamaa üle mõisarahvas end vallakodanikeks ei pidanud. 1866. aasta Baltimaade vallaseadus vabastas talupojakogukonnad sellest mõisa ,,eestkostest" ja vald muutus riiklikuks haldusüksuseks, jäädes oma territooriumilt aga ikkagi enamasti veel ühe mõisa piiridesse. Seaduse alusel hakati talupoegi pärisorjusest vabaks laskma, vabakslaskmine pidi lõppema 14 aasta jooksul ning vabakslastud said priinime (perekonnanime). 1835
annaabi.ee 
