Eestlaste riietuskultuur läbi sajandite
Varasema valge linase või
värvilise villase lõnga asemel hakati kasutama vene rändkaubitsejatelt saadavat punast
puuvillast lõnga ehk maagelõnga. Pikk-kuubedele õmmeldi peale punasest neljatahulisest
villasest nöörist - kaarusest - kaunistused. Sel ajal anti välja ka rõivastuskorraldusi, mis
määrasid ära selle, mida madalama päritoluga rahvas kanda tohtis. Lihtsast kalevist või
muust materjalist saksarõivaid võisid nad kanda vaid siis, kui need olid tehtud
talupojalaadis. Keelati just seda, mis seadis ohtu rõivastuses avalduvad seisusevahed
(karusnahaga kaunistatud mütsid, peened välismaised põlled, kulld ja hõbe). Ehetest
kanti kaela- ja rinnaehteid, sõrmuseid, Setod ka käevõrusid ja kõrvarõngaid. Hinnatuim
ehe oli suur kannaga raha. Sel ajal olid väga levinud kirivööd, mida naised kandsid
seeliku ja suvel särgiväel käies särgi peal. 2-3 pikkune vöö mähiti mitu korda ümber
keha, vöö otsad peideti vöökordade alla.
19
annaabi.ee 
