Põhja sõda
juhtkonna ,suurtükid ja lipud
Rootsi omapäi
Pärast Narva lahingut puhkas Rootsi armee Ida-Eestis .Talve jooksul täiendati sõjaväge ja
peeti väkseid lahinguid venemaaga.1701 läks Rootsi Riiga ,forsseerides Väina jõe ja
purustades saksilased Spilve lahingus.Edasi läksid Rootlased August II vägede kannul
Kuramaale ning seal Leetu ja Poola.Tagasi Eestisse ei tulnud Rootsi armee enam kunagi.Eesti
ja Liivima kaitse oli jäetud nende endi hooleks.Selleks loodi 1701 talupogeadest
maamiilits,mis koosnes põhiliselt jalaväest.Rootsi regulaarüksusi täiendati kohapealt eesti
talupoegade värbamisega.Rootsi sõjaväkke võeti 15 000 eestlast.
Venelased toibusid Narva katastroofist kiiresti.Säilinud väed koondati Pihkvasse Boriss
Seremetjevi käsu alla .1701 õnnestus Seremetjevil Erastvere lahingus saavutada ootamatu võit
Rootsi vägede üle.Juulis 1702 purustas Seremetjev Hummuli lahingus Schlippenbachi väli