Eesti kultuurilugu
Põhjasõja käigus (1700-1721) said rängalt kannatada kõik Eesti linnad. Narva ja Tartu jäid
mõneks ajaks ilma kogu oma elanikkonnast.
Rüüstamata jäi vaid Tallinn, kuid ka seal põletati maha eeslinnad. 18. sajandi alguse katk hävitas
poole linnarahvastikust. Kõigis Eesti linnades jäi alles u. 5000 inimest.
Põhjasõjas laastatud väiksemad linnad (Paide, Haapsalu, Rakvere, Viljandi) kaotasid linnaõigused
ja läksid ümbruskonna mõisnike kätte ning sealseid elanikke sunniti nagu talupoegigi mõisasse
teotööle.
1725.aastaks linnarahvastiku arv siiski jälle kahekordistus. Kiiremini taastusid Tallinn ja Narva
(viimane kuulus nüüd Peterburi kubermangu alla). Tallinn sai Vene impeeriumi üheks tähtsamaks
sõjalaevastikubaasiks ja kaubanduskeskuseks. Narva oli Vene impeeriumi suuremaid
sadamalinnu. 1782.a. oli linlasi endiselt 5% kogu rahvastikust. Talurahva pärisorjuse tõttu oli
maainimeste linna liikumine takistatud ning ajutiselt saavutasid linnades ülekaalu sakslased.
annaabi.ee 
