Pärast Poola Rootsi sõdasid kuulus kogu Eesti Rootsile. Peale sõda oli Eesti rahvas peaaegu välja suremas ja enamus talusid oli tühjad. Eestlaste rahvaarvu suurendasid, vaid sissränded Lätist, Rootsist, Soomest ja Venemaalt. Talupojad küll lootsid vabadust, mis pidi tulema aga nad pidid pettuma ning ka näljahäda oli suur. Kuid nii masendav see elu ka ei olnud, talupoegadele tuli ka rohkem õigusi ja vähendati makse. Kirikud hakkasid harima ka talupoegasid, et nood mõistaks piiblit lugeda ja nii loodigi Tartu Ülikool ja paljud teised gümnaasiumid. Koolide ehitamisele aitas kaasa ka see, et Forselius, kes oli preester Eestist, kes viis kaks tarka poissi kuningas Karl XI'le ette näitama, et eestlased polegi nii loll rahvas nagu sellel ajal räägiti seega 19. saj. said ka eestlased endale koolitarkust soetada nii gümnaasiumites kui ka ülikoolides. Võõrad võtsid eestlaste tavad, kombed, keele ja usundi suhteliselt ruttu omaks
Kommunistlik diktatuur Venemaal I Vaata kaarti lk 93 ja kirjuta välja need 11 liiduvabariiki, kes 1930. aastate lõpu seisuga kuulusid 1922. aastal välja kuulutatud Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu koosseisu! Gruusia, valgevene, armeenia, uikraina, aserbaidzaan, turkmeen, usbek, tadziki, kirgiis, kasahh, venemaa. II Miks ei olnud talurahvas 1920. aastate algul rahul sõjakommunismi poliitikaga ja tekkis vajadus uue majanduspoliitika järele? Talupoegasid laostas toiduainete andmise kohustus, ning nad alustasid mitmel korral mässu, kuna talupoegi kuulus ka puna armeesse levis rahutus ka armee ridadesse. Puhkes ülestõus. III Milles seisnes NEPi põhisisu? *toiduainete riigie andmise kohustus asendati kindla suuruse maksuga *rahareform mis taastas rahaväärtuse *ennistati kaupolemis vabadus ning õigus eraettevõtlusel tegutseda IV Millist mõju avaldas NEP NSV Liidu majandusele? Venemaa majandus hakkas
vähenes elanikkonna arvukus, inimesed olid vaesemad, lossid jäeti maha. Tsivilisatsiooni uus tõus 8.-6. saj eKr hakkas ühiskond taaskord arenema. Tõusis esile rikas ülemkiht ehk aristokraadid (aristokraatia parimate võim). Põhiline elatusallikas inimestele oli põlluharimine. Vahel langesid vaesed talupojad, kes olid laenudega hädas, aristokraatiast sõltuvateks rentnikeks. Talupoegasid müüdi ka orjadeks. Kujunes välja orjanduslik ühiskond. Orjad olid kas vangi langenud kreeklased või läbi sõja saadud või ostetud välismaalased, keda kasutati pea kõigis eluvaldkondades. Kreeka kolonisatsioon Umbes samal perioodil sai alguse ka kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel ja Mustal merel. Otsiti põlluharimiseks sobivamaid maid või nt metallimaardlaid.
Tänu sellele oli tagatud kõigi õiglane kohtu mõistmine.Maakonna tasandil tegutsesid Eesti-ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod,samuti kõik aadlike kohtuasjad lahendati juba kubermangu tasandil kas Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. Politseilisi ülesandeid täitsid Eestimaal kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Sellega oli loodud õiglane kord ja talupoegasid karistati õiglaselt kohtusüsteemi poolt mitte kellegi teise. Rootsi ajal muutus suuresti ka talupoegade olukord. Kuna Karl XI sai päranduseks tühja riigikassa, alsutas ta reduktsiooni ehk mõisate riigistamine. See vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Karl XI tegi Liivimaa maapäeadel ettepaneku kaotada ka rüütlimõisade talupojad pärisorjusest, kuid see see lükati üksmeelselt tagasi. Kasutusele võeti ka
inimeste elus, majanduses, valitsemises, usuelus ning ka kultuuris. Kui rääkida Eestimaast, siis pärast rohkeid sõdu, oli Eesti väga harimata. Paljud inimesed olid kodudest lahkunud ja majad seisid tühjadena. Aastal 1620 elas Eesti veidi rohkem kui 120 000 inimest ning alles aastal 1630 hakati maad uuesti kasutusele võtma. Selleks, et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse palju uut rahvast. Eestis hakkasid elama ka paljud võõramaalased. Siia saabus Soome ja Rootsi talupoegasid, keda taheti pärisorjastada kuid algul keelasid seda Rootsi kuningad. Ajapikku aga selline suhtumine vähenes ja ka neil talupoegadel tuli hakata kandma raskeid mõisakohustusi. Kokku elas Rootsi aja lõpuks Eesti talurahva hulgas vähemalt 10 võõrrahva liikmeid, mida on ikka üpriski palju. Majanduse kohapealt oli tähtis see, et jätkuvalt tegeldi vilja väljaveoga ja Eestist sai nii öelda "Rootsi viljaait". See pidi muidugi tähendama seda, et Eestis olid väga
teistele haiget tegema, aga vahel toovad sellised ajutised seiklushimulised isikud oma ohvritele ka kasu, avades nende silmad ja valgustades neid reaalse eluga. Minu arvates on hallist argipäevast väljumiseks võimalusi väga palju. Filmis ,,Toomas Nipernaadi" oli peategelase Toomase suurimaks sooviks väljuda oma hallist agipäeva elust ja esindada mingit teist isiksust. Ta otsustas hakata inimeste nõuandjaks. Suures segaduses oli ta kohanud talupoegasid, kes ei soovinud pärast oma ema surma hakata taluperemeesteks. Isepäised mehed pidid suure mure pärast isegi tülli minema, kuid just siis sekkus nende ellu Nipernaadi oma plaaniga. Ta soovitas meestel linna kino tegema minna, kuna sellega pidi palju raha teenima ning siis oleks neil võimalus hakata rikasteks mõisnikeks. Talupojad olid sellest ideest vaimustuses ja asusid linna poole teele, jättes Toomase oma talu eest hoolt kandma
1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õppejõud.Tmea kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega, neil lauludel oli ja on siiani väga suur osa eesti vaimulikus kirjanduses.Laulukooride töö hõlbustamiseks andis Jannsen välja 1860. aastal ''Eesti Lauliku''.1857. aastal asutas Jannsen esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees, mis ilmus Pärnus aastail 1857-1863. Ajakirjas väärtustas ta eestlaste rahvustunnet ja hoidis talupoegasid kursis maailmas toimuvaga. Pärnu Postimehe esimese veäljaande avaluuletuses pöördus ta esimest korda senise 'maarahva' asemel ''Eesti rahva'' poole. 1863.aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte Eesti Postimees, peatselt ajalehe väljaandmine lõpetati, kuna lehe sisu oli rahvuslaste meelest liiga alalhoitud ja hirm võimupoolsete(J. Hurt, C.R.Jakobson)ees oli suur.Veidi enne I laulupidu, tegi Jannsen kogumiku
Seda nim teokohustuseks. Algselt sarnanes see talgudega, kuid hiljem pidi iga iga talu mingil teatud päeval nädalas saatma ühe inimese mõisatöödele. 15 saj. Kujunes arusaam, et talupojad pole vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad. Siis kujunes sunnismaisus. Koos sellega suurenesid talupoegade maksud ja juba 15'dal saj pidi tervelt veerandi enda tasuks maksude alla panema. Talupoegadelt võeti ka ära relvakandmisõigus. 16 saj keskpaigaks kujunes välja pärisorjus. Talupoegasid peeti mõisnike omandiks. Miks, kuidas, kus hakkasid tekkima linnad; milline oli linnade õiguslik seisund, kes seal elasid, millega tegelesid, kuidas toimus linnavalitsemine? Kaupmeeste ja kaubanduse pärast Linnade asutamisel oli kaalukaim roll maaisanda poolt antud linnaõigus. Linnad hakkasid tekkima Tallinna, Tartu, Haapsalu, Rakvere, Paide, Viljandi lähistel. Linna õiguslikuks seisundiks oli maaisanda antud linnaõigus. Vabad inimesed ja käsitöölised, kaupmehed.
12) VÕRDLE RIIGIMÕISA RENTNIKU JA PÄRUSAADLIKU PEAMISI ÕIGUSI JA KOHUSTUSI RIIGIVÕIMU SUHTES Rentnik – Ei tohtinud anda ihunuhtlust taluperemeestele. Võis olla aadlik, lihtsalt kodanik või sõjaväelane. Rentis mõisa riigi käest, pidi maksma renti. Makse maksid rahas ja viljas. Kohustused: kirjas Vakuraamatus. Ei tohtinud talupoegadelt suuremat maksu nõuda. Kuninga alam. Ei olnud mõisa ega talupoegade omanik. Sissetulek väike. Pärusaadel – Mõisa omanik, omab ka talupoegasid. Õigused, kohustused: osaleda sõjaväeteenistuses. Pidi maksma riigile teatud makse, mis ette nähtud. Kohtumõistmine talupoegade üle. 13) VÕRDKE RIIGIVÕIMU SUHTUMIST SAKSA AADLISSE KOLME KUNINGA VÕIMU AJAL TAANI JA POOLA ALADEL. TOO VÄLJA 1 SARNASUS JA 1 ERINEVUS Sarnasused: Saksa aadlisse – kohalikku elu valitseb rüütelkond nii Taani kui Poola aladel. Otsustab kohaliku elu üle. Mõisnikud koos vallutajatega valitsesid. Aadlike vanu õigusi tunnustati. Toimus
kokkulepe, kus toimub väljaandmine, on pärit Tartu piiskopkonnast 1458ndast aastast. Pagenud talupoegade jälitamiseks ja tagasitoomiseks määrati ametisse adra- ehk haagikohtunikud ametnikud, kes pidid tegelema pagenud talupoegadega. Vanal Liivimaal hakkas välja kujunema pärisorjus. Samas ei saa öelda, et see oli kogu Liivimaal levinud, see oli kõigest etapp selle poole. Talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord Vana Liivimaal erines mõnevõrra. Kõige suurem mass talupoegasid, kelle kohta see kehtis, moodustasid · Adratalupojad. Nimetus tulenes sellest, et nende talu suurust mõõdeti adramaades. Enamasti oli tegemist ühe adramaa suuruse taluga (6-9 ha), aga oli ka väiksemaid ja suuremaid. Adratalupojad olid need, kes tegid regulaarselt teotööd ja kandsid ka kõiki koormisi. Omalaadse adratalupoegade vahekihi moodustasid üksjalad adratalupoegade nooremad pojad, kes rajasid uue talu võsamaadele
Generaalstaatides oli tähtis roll rikkal Pariisi kalevikaupmehel Etienne Marchelil. Valitsus ei tahtnud arvestada generaalstaatide nõudmistega ja 1358 puhkesid Pariisis uued rahutused. JAQUERIE- 1358 algas Pariisis ülestõus. Selle juhiks oli rikas kalevikaupmees Etienne Marcel. Ülestõusmised vallutasid kuningalossi ja troonipärijal õnnestus vaevu eluga pääseda. Samal ajal algas maal talurahvaülestõus, mis on tuntud kui žakerii. (Jaques kutsuti prantsuse talupoegasid). Talupojad rüüstasid mõistaid, tapsid feodaale ja põletasid dokumente, kus nende koormised kirjas. Kuid ühtset ja tugevat sõjaväge neil ei kujunenud. Saumuti jäid nõrgaks sidemed Pariisi ülestõusnutega. Pärast esimest ehmatust suutsid feodaalid end koguda, lõid talupoegade väe puruks ning surusid ülestõusu julmalt maha. Seejärel nnestus troonipärijal alistada ka Pariis. Etienne Marcel tapeti ja ülestõusust osavõtjaid karistati karmilt.
liiduvabariigis. Sügisel loodi ENSVs 5 esimest kolhoosi ja alustati üleliiduliste määruste alusel nn. kulakute väljaselgitamist. *Kulakud olid talupojad, kes kasutasid palgatööjõudu ja/või omasid põllutöömasinaid. Kokku saadi 2700 kulakute talu, millele pandi peale kõrge põllumajandusmaks ja suurendati põllumajandussaaduste riigile müümise norme. Hiljem tehti sama teiste taludega. *Siiski, see ei toonud talupoegasid vabatahtlikult kolhoosidesse. 1948 suurendati veelgi maksusurvet ja riiklike koormisi. Hakati ette valmistama kulaklike talude likvideerimist. Talupoegade vastupanu murti 1949 märtsis küüditamisega. *Sellega kaasnes hirm ja kolhoosidesse astumine. 1949 lõpuks oli kolhoosidesse astunud 65% taludest. Erinevalt sunniti veelgi ja 1951 olid kolhoosides juba üle 95% taludest. Peaaegu igas külas loodi oma kolhoos. 1950 hakati väikekolhoose ühendama ja juhtivkaadrit välja vahetama. 1953
· 1. saj. m.a.j. Lusitania eraldati omaette provintsiks Pürenee poolsaarel. · 1. saj. m.a.j. levisid ladina keel ja rooma kultuur, domineerisid orjanduslikud suhted. · 4. sajandil hakkas mõjule pääsema Hispaanias ristiusk. · 409 a. tungisid Hispaaniasse vandaalid, sueebid ja alaanid, kelle vallutusi soodustas bagaudide ülestõus. · 415 a. tungisid riiki läänegootid. · 429 a. vandaalid ja alaanid suruti läänegootide poolt Lõuna- Aafrikas. · 7. saj. lõpuks oli enamik talupoegasid pärisorjastatud. · 8 .saj. algul sagenesid kokkupõrked araablastega, keda juhtis tolle aja tundud väepealik Tarik ibn Zaid. · 11. sajandil tõrjuti riigist välja araablased ("Reconquista"- ajajärk). Tugevnesid Kastiilia ja Aragoni Kuningriigid. · 11.saj. II poolel Islami usu omaks võtnud orjad ja pärisorjad said vabaks ja asusid elama enamjaolt linnadesse. · 1462- 1472 ja 1484- 1486 a. olid Aragonis talupoegade ülestõusud, mille tagajärjel kaotati Kataloonias pärisorjus.
Jaanuar 1918 - Venemaal tuli kokku rahva poolt valitud asutav kogu - bolsevikke oli selles vähe. Enamuse moodustasid Esseerid, kes ei tahtnud bolsevike tahtmistmööda talitada. Seetõttu ajasid enamlased selle organisatsiooni laiali. See oli Venemaa viimane võimalus moodustada demokraatlik riik. Esseerid - Venemaa revolutsionäärid - sotsialistid. Korraldasid augustis 1918 Leninile atendaadi. Esitasid parima maareformi projekti riigiduumale. Esindasid väikekodanlust ja ka talupoegasid - see oli lai kandepind. 4.7.8 KODUSÕDA JA INTERVENTSIOON. 1918-1920. 1918 Kevad - Venemaale tungisid kallale USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa, kes viisid oma väed maale Arhangelskis ja Murnmanskis. Vladivostokis panid oma armee maale USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Jaapan. Samad riigid viisid oma väed ka mustale merele. Kodusõjas võitlesid kommunistid ehk punased valgete vastu. Valged koosnesid kodanlusest, tsaari
annaabi.ee 
