4) saksakeelne asjaajamine 5) jäävad kehtima saksa seadused, saksa kohtumõistmine jne tartu ülikool saksakeelne ja luterlik nende alistumistingimuste tõttu(kapitulatsioonitingimused) nekrutivõtu vanusepiirang oli 17-37, kehtis ka pikkusepiirang (alla 160cm ei võetud) "püügipäev" kuulutati välja vaid mõisnikele Paul I - vene keiser 1796-1801 Aleksander I tema poeg Talurahva olukord 18.-19. sajandil pearahamaksu kehtestamine tõi kaasa rahutused talupoegades seas, sest nende meelest kui nad maksavad riigile maksu siis nad on riigi alamad ja ei pea mõisnike jaoks teotööd tegema, sõjavägi pidi neid veidi rahustama literaadid talurahva õigustest literaadid kõrgema haridusega inimesed, peamised kriitikud siinse olukorra puhul talupoegade õigustusele juhitakse tähelepanu juba 18.sajandil sakslastest literaadid/kirikuõpetajad paljud sakslasest literaadid tahtsid peale õppimist paar aastat koduõpetajana
looduskirjeldused Läänisüsteemi positiivsed ja negatiivsed jooned : pos: soodustas tootlike jõudude arengut, õigus mõningaid tootmisvahendeid omada tekitasid talupoegades kui tegelikes tootjais huvi oma töö tulemuste vastu; neg: pärisorjus, sunnismaisus, klassivõitlus, talurahvasõjad, nõrgalt arenenud kaubavahetus (naturaalmajanduse tõttu)
Rootsi aja lõpuks. Talupojad jäid endiselt mõisniku meelevalla alla ning Vene riigivõimul polnud tahtmistki kaitseseaduste ranget täitmist nõuda. · 1802-1804. a seadused (3): 1) Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine; 2) Teokoormiste normeerimine; 3) Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Talude pärandatav kasutamisõigus ning voli vallasvara omada tekitasid talupoegades püsivama huvi jõukuse suurendamiseks. Loodi vallakohtud, mis aitasid kaasa talupoegade eneseteadvuse ja õiglustunde kasvule. · 1816-1819. a seadused: Uus Eestimaa talurahvaseadus sai keiser Aleksander I kinnituse 23. mail 1816. a ning Liivimaa talurahvaseadus 26. märtsil 1819.a. Aadelkond loobus kõigist senistest õigustest talupoegade isiku üle. Eesti talurahvas kuulutati pidulikult pärisorjusest priiks. Et oma talus aga edasi elada,
· Maapäev Enam vähem igal aastal toimunud kokkusaamine. Neil arutati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati maksud. Seal oli esindatud 4 seisust. · Kivilinnus Kivist kaitseehitis. Maahärrad lasid need rajada enda ja vasallide kaitseks. · Teotöö Talupoegade koormis. Talupojad olid kohustatud aastas kindel arv päevi mõisas oma riistade ja loomadega tasuta tööd tegema. · Hinnus Talupoegades koormis, mis kujutas endast kindlaks määratud naturaalmaksu. · Kümnis Talupoegade koormis, mis kujutas endast kümnendikku talu saagist. · Liivi ordu Liivimaa katoliiklik rüütliordu. · Toomkapiitel Kõrgeim vaimulike kolleegium, mis koosnes 12 toomhärrast ehk kanoonikust. · WanradtKoelli katekismus Esimene eesti keelne luterlik katekismus. Selle panid kokku S. Wanradt ja J. Koell. · Russow'i kroonika 16. saj
iseseisvusdeklaratsiooni kui ka prantslaste. 1739. Aastal andis Liivimaa kirikuvalitus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks. Selle järgi pidid kõik talulapsed 7.a ja 12. Eluaasta vahel käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. 1765. Aastal andis rahvahariude arengule oluline tõuke kohalik kooliseadus, nn koolipatent, mille väljastamsit ja elluviimist toetas energiliselt liivima kindral kubener George von Browne. 18. Sajandi lõpuks oldi niikaule, et eesti talupoegades oskas lugeda umbes 60%, 1739. aastal saabus kauaoodatud sündmus ilmus täielik eestikeelne Piibel, mille tõlke põhiautoriks oli Jüri pastor Anton Thor Helle. 18. Sajandi alguskümnendeil ilmuma hakanud talurahvakalendrid, eeskätt nn. Ka lendrisabad. Põhjasõda oli olnud rakse katsumus ka luteri kirikule. Paljud kirikuhooned olid sõjategevuse käigus kannatanud, palju kogudusi ilma õpetajata jäänud. 18. Sajandil võistlesid luteri kirikus kaks religioosset
Esimene päev oli rüütlitel ratsavõistlemiseks. Teine päev oli mõõga päev, jalgsi võistlevad rüütlid, kus kasutati mõõku ja sõjakirveid. Kolmas päev olid võistkondlikud võistlused. Rüütli relvastus jagunesid kaitsevarustuseks(kilp, kaitserüü. Ründerelvad jagunesid kaheks: lähirelvad(mõõgad, odad, piigid, sõjakirved) laskerelvad e. Kaugrelvad(vibud, ammud, kiviheitemasinad ja hiljem ka tulirelvad). Rüütel jala ei võidelnud. Jalavägi, mis koosnes peamiselt talupoegades oli mõeldud rüütlile abistamiseks. Sõda algas sõjakuulutusega, nt sajaaastane sõda.
tulevikku. Paremasse ja kindlamasse tulevikku. Kokkuvõte Eesti kultuur on tugevasti mõjutatud saksa kultuuriruumi poolt, mis omakorda on mõjutusi saanud Ladina-Euroopa katoliiklusest. Seega on eesti kultuur justkui hübriid, kus on omavahel segunenud rahvus- ja euroopalik kultuur. Tee eestlaste eneseteadvuse kasvuni pole olnud kerge. Seda eelkõige mitmete vallutuste, sõdade, nälja- ja katkuepideemiate tõttu. Siiski leidus eesti talupoegades jõudu, et vabaneda täielikult mõisavalitsejate võimu alt ning saada vabadeks meesteks, kes hindasid haridust ja olid sõbrad kirikuga. Eestlaste rahvuslik ärkamine hakkas toimuma 1860ndatel ning just siis tekkis ka esimene eesti noor haritlaskond, tänu kellele viidi rahvuskultuur massidesse ning tõsteti tugevalt eestlaste eneseteadvust. Eestlastest sai mitme sajandi jooksul toimunud ,,sisemise kasvamise" käigus lõpuks ometi tõsiseltvõetav kultuurrahvas.
Satub seltskonda, kus kõik peab olema comme il faut laitmatu, suurepärane käitumine ja välimus.. Esialgu läheb T. kaasa, kuid ta pettub ja leiab muid väärtusi. Oluliseks pr. valgustajate (Russeau, Voltaire) teostega tutvumine. Ta püüab hakata süvitsi analüüsima inimolemust, -hinge. Jätab ülikooli pooleli, naaseb Jasnaja Poljanasse täieõigusliku omanikuna, Tal on 300 pärisorjast talupoega. Suhted kujunevad keeruliseks: T püüab nende elu kergendada. Esialgu talupoegades umbusk. Ta teeb sõite Moskvasse, Peterburi, et olla kursis kultuuri ja kirjandusega, üritab end ise harida , kaardimängukirg. Hakkab päevikut pidama, kasutab palju ka loomingus. 1851 astub enese teostusekssõjaväkke. See periood jõuab ka loomingusse. (Sevastoopoli jutustused) Läheb sinna lootuste, ootustega karjääri teha, kuid pettub : lihtsõdur kahuriliha. Tolstoid häirib, et sõda toob kaasa mõttetu tapmise. Osaleb Sevastoopoli lahingus
18 Hernhuutlus kui Eesti kristliku maailmapildi kujundaja Balti kubermangudes valitses 18. sajandil, mil vennastekoguduste liikumine Euroopa maades jõudsalt levima hakkas, saksa ülemseisustele tuginev luterlik protestantism, kuid alamkihtidesse kuuluvad pärisrahvad olid ristiusu poolt veel vallutamata. 19 Rahvas tundis selgelt siinsete kirikhärradega seisuslikku ja hariduslikku vahet, mistõttu ei tekkind vastastikku arusaamist ja usaldust. Aja jooksul süvenes talupoegades hoopis vastumeelsus kiriku ja jumalasõna vastu. Õpetaja abinõud, mis tihti sundusega ja vägivallaga kogudusele peale käisid, olid raha seas vihatud ja tuletasid liialt kupjakeppi meelde. Rahvale sunniti küll jumalasõna pähe õppima, kuid inimesed ei suutnud nii seda südamesse võtta ja endale elujuhiks seada. Asi muutus hernhuutlaste saabumisega. Rahvale sümpatiseerisid uue usuõpetuse põhitõed, mis rõhutasid vagadust, võrdsust ja vendlust. Talurahval oli lihtne
täitmist nõuda. 29. Talurahvaseadused 19. sajandi esimesel veerandil Aleksander I- Vene tsaar, kes kinnitas talurahvaseadused, mis kaotasid pärisorjuse Eesti-ja Liivimaal. "Iggaüks..." 1802, 1804 talurahvaseadused: talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine, teokoormiste normeerimine(vastavusse viimine talu majandusliku kandevõimega), keelati talupoegade müümine ja võõrandamine, piirati kodukariõigust. Talude pärandatav kasutamisõigus ning voli vallasvara omada tekitasid talupoegades püsivama huvi jõukuse suurendamiseks. Loodi vallakohtud, mis aitasid kaasa talupoegade eneseteadvuse ja õiglustunde kasvule. Vallakohus- koosnes 3 liikmest(ühe nimetas mõisnik, teise valisid endi hulgast peremehed ja kolmanda sulased). Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi riiu-ja varanõudeasju, nõudsid sisse mõisakoormisi ning karistasid väiksemate üleastumiste eest. 1816, 1819 talurahvaseadused: aadelkond loobus kõigist senistest õigustest talupoegade isiku üle.
täitmist nõuda. 29. Talurahvaseadused 19. sajandi esimesel veerandil Aleksander I- Vene tsaar, kes kinnitas talurahvaseadused, mis kaotasid pärisorjuse Eesti-ja Liivimaal. "Iggaüks..." 1802, 1804 talurahvaseadused: talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine, teokoormiste normeerimine(vastavusse viimine talu majandusliku kandevõimega), keelati talupoegade müümine ja võõrandamine, piirati kodukariõigust. Talude pärandatav kasutamisõigus ning voli vallasvara omada tekitasid talupoegades püsivama huvi jõukuse suurendamiseks. Loodi vallakohtud, mis aitasid kaasa talupoegade eneseteadvuse ja õiglustunde kasvule. Vallakohus- koosnes 3 liikmest(ühe nimetas mõisnik, teise valisid endi hulgast peremehed ja kolmanda sulased). Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi riiu-ja varanõudeasju, nõudsid sisse mõisakoormisi ning karistasid väiksemate üleastumiste eest. 1816, 1819 talurahvaseadused: aadelkond loobus kõigist senistest õigustest talupoegade isiku üle.
aja lõpuks. Talupojad jäid endiselt mõisniku meelevalla alla ning Vene riigivõimul polnud tahtmistki kaitseseaduste ranget täitmist nõuda. o 1802,1804 talurahvaseadused Eesti-ja Liivimaal- talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine, teokoormiste normeerimine, keelati talupoegade müümine ja võõrandamine, piirati kodukariõigust. Talude pärandatav kasutamisõigus ning voli vallasvara omada tekitasid talupoegades püsivama huvi jõukuse suurendamiseks. Loodi vallakohtud, mis aitasid kaasa talupoegade eneseteadvuse ja õiglustunde kasvule. Pärisorjuse kaotamise põhjused o Majanduslikud põhjused o Mõisnike tarbimisvajaduste suurenemine o Senine mõisamajandus ei võimaldanud sissetulekute olulist tõusu o Poliitilised põhjused o Aleksander I soovis talupoegade olukorda kergendades oma mainet eurooplaste silmis parandada o Baltikum oli Euroopale avatum kui Vene alad
kaotati raad ja loodi linnaduuma (sinna valiti esindajaid kõigi majaomanike poolt). *) Pärast asehalduskorda läks kõik tagasi nii nagu oli enne, v.a Liivimaal tehtud muutused. -) Kehtestati ka pearahamaks, kuid see säilis ka hiljem. *) Esialgu oli see talupoegade puhul 70 kopikat aastas; linnakodanike puhul 1 rubla ja 20 kopikat. *) Hakati korraldama hingedeloendusi, esimest korda 1782 aastal see oli Venemaal toimuv neljas hingede revisjon. *) Pearaha maks tekitas talupoegades segadust, sest nad arvasid, et pärast pearahamaksu ei ole vaja mõisnikele teotööd teha (Liivimaal ei ilmunud teotööle enam ligi kuuskümmend talupoega); seepeale kutsusid mõistnikud kohale sõjaväe mingid osad, et talupojad mõistaks, et on siiski vaja tööd teha (1784 toimus suurim kähmlus sõjaväe ja talupoegade vahel, mida tuntakse kui Puuaiasõda, kus sai surma viis talupoega ja mitte ükski sõdur).
Lähtekohad: Viikingiajastu positiivsed mälestused (u 800-1050). Keskaegne Norra kuningriik (u 1000-1380), seejärel sajandeid Taani alluvuses. Reformatsiooni tulemusena Norra luteri kiriku keeleks sai taani keel (mida hääldati norrapäraselt) bokmal = Norra traditsiooniline kirjakeel 18.sajandi lõpus Norra patriootide rahvusromantiline isamaa-armastus: ,,Milline on Norra rahva põhiiseloom, mis kehtestub vabades talupoegades?" NB! Norras ei esitata enne 1814.aastat Norra riikliku iseseisvuse kõnet. Norra rahvuskultuuriline (kultuurnatisonalistlik) liikumine Aluseks Norra traditsiooniline talupojakultus, kultuuriline ja usuline homogeensus. Eesmärk: selle kultuuripärandi igakülgne säilitamine ja teadustamine sihiga süvendada rahvuslikku identiteeti. Kultuurrahvuslik liikumine /poliitiline rahvus Mõjutaja: rahva meelelaadi oli kujundanud Norra loodus: loodus peegeldus edasi maalikunstis,
Mõisad hakkasid suurendama kohustusi ja makse. Kui rahvaarv kahanes, siis seda suuremat väärtust kujutas iga üksik tööjõuline talupoeg ja seda olulisem oli tema kinnihoidmine. Vabu maid oli palju ja teised mõisnikud olid huvitatud tööjõust. Talupojad hakkasid pagema teiste mõisnike teenistusse. Esimesed teated sellest, et talupoja ümberasumiseks on vaja isanda luba, pärinevad 14. sajandi lõpust ja 15. sajandi algusest. Haapsalu linnaõiguse tekstist, nähti talupoegades kui maksumaksjates väärtust, kelle lahkumine tõi tema andamite saajale majanduslikku kahju. Adratalupojad muutusid sunnismaisteks esimesena (põhiline tööjõud). Lahkumiseks oli vaja tasuda kõik võlad. Talupoeg võis viia 3 päeva ja öö jooksul kaasa oma varanduse. Loata lahkuja, kaotas kogu oma vara. Alates 15. sajandist pärinevad dokumendid pagenud talupoegade väljanõudmise kohta, mis seostavad nende kuuluvuse isandale ja sünnikohaga - Seega laienes sunnismaisus kõikidele
annaabi.ee 
