Uudses lõunaeesti keeles avaldati Uus Testament aastal 1686. Talurahva haridusele aitas Rootsi võim oluliselt kaasa. Selleks, et eestlased oleks valmis lugema usutekste, oli vajalik omandada lugemis-ja kirjaoskus. Karl XI kehtestas 1686ndal aastal korra, kus seisis, et Liivimaa igas kihelkonnas peab kiriku juures asuma ka kihelkonnakool. Probleemiks oli aga hariduse arengul oli laste kohustus aidata oma suguvõsa ning kodus tööd teha. Koolid asusid ka talupidamistest kaugel ja tihti puudus riigil raha pastorite ja köstrite ülalpidamiseks, mis tegi koolis käimisekohati ebapraktiliseks. Suurteks murdepunktideks olid gümnaasiumite avamised Tartus ja Tallinnas ning 1632. aastal gümnaasiumi areng Tartu Ülikooliks, mida kutsuti algselt Gustav II Adolfi järgi Academia Gustavianaks. Alguse pandi filosoofia,- usu,- arsti- ja õigusteaduskondadele, mis on senini ülemaailmsel tasandil tasemel programmid, kuhu tulevad õppima õppurid nii
ei toimunud siiski suuremat kolhooside asutamislainet. Sügisel moodustati ENSV-s riiklik maafond, kuhu arvati äralõiked "suurtaludelt" (üle 30 hektari), kirikumaad ja Eestist lahkunute valdused, kokku üle 750 000 hektari. Maa jaotati 26 000 maatu ja 25 000 vähese maaga talupoja vahel, kuid üldiselt said nood liialt vähe maad, et võimaldada edukad talupidamist. Samas ruineeriti ka suur osa suuremates talupidamistest. Maade ümberajagamise tõttu tekkisid maal ka tõsised pinged, mida kommunistlikud propagandistid ruttasid nimetama "klassisõjaks kulakute ja kehvikute vahel". Kui mitmed Eesti riiklikud instantsid olid likvideeritud juba enne Eesti ametlikku liitmist NSVL-ga, siis kummalisel kombel jäi alati Nõukogude võimust täielikus sõltuvuses olnud Eestimaa Kommunistlik Partei ametlikult kuni 8. oktoobrini 1940 iseseivaks
liiduvabariigis. Sama aasta sügisel loodi Eesti NSV-s 5 esimest kolhoosi ja alustati kulakute väljaselgitamist. Kulakuteks peeti talupoegi, kes olid kasutanud palgatööjõudu või/ja omasid põllutöömasinaid. Neile pandi peale kõrge põllumajandusmaks ja hiljem suurendati tuntavalt põllumajandussaaduste riigile müümise norme. Seejärel suurendati makse ja müüginorme ka teistel taludel. 1948. aasta alguseks oli Eestimaal kollektiviseeritud tühine osa (0,03%) kõigist talupidamistest. Suurendati veelgi maksusurvet ja riiklikke normkoormisi ning kulaklike talude arvu. Sellisel moel hakati ette valmistama ,,kulakluse kui klassi likvideerimist". ,,Vallas valvas korda partorg, kes määras inimesi kulakuteks. Minu isa ei saanud meie valla partorgiga hästi läbi ning seetõttu määrati minu isa ja ema kulakuteks. Seetõttu pidime andma ära palju liha, piima ja mune - endale jäi vähem ning pidime hakkama saama väiksemate varudega."
Rooma vabariigi langus ja varane keisririik ehk printsipaat, õp lk 171-178. romaniseerumine. Idaprovintsid ja lääneprovintsid ja nende erinevused, latifundium. Rooma vabariigi languse põhjused: 1) Rooma riik oli väga suureks laienenud, mida ei saanud vabariiklike vahenditega valitseda. Paljud roomlased elasid provintsides ning ei pääsenud rahvakoosolekutele, mis kaotas seetõttu oma mõtte. 2) Sõdade tagajärjel laostusid talupojad. Kui saadeti sõjaretkedele, siis oldi talupidamistest eemal- läksid suurmaaomanike kätte. Latifundiumid-suurmajapidamised (orjatöö). Orjade töö polnud viljakas. Laostunud talupojad langesid proletaaride seisusesse. Tehti reforme vabariigi päästmiseks: 1) Vendade Gracchuste maareform- (Rooma riigi kõrgemad ametnikud, vennad; lex agraria- maareform)- Eesmärgiks takistada maade kuhjumist suurmaaomanike kätte. Üks perekond võis max 120 ha maad omada. Suur vastuseis suurmaaomanike poolt. Reform võeti vastu, vennad
Rooma vabariigi langus ja varane keisririik ehk printsipaat, õp lk 171-178. romaniseerumine. Idaprovintsid ja lääneprovintsid ja nende erinevused, latifundium. Rooma vabariigi languse põhjused: 1) Rooma riik oli väga suureks laienenud, mida ei saanud vabariiklike vahenditega valitseda. Paljud roomlased elasid provintsides ning ei pääsenud rahvakoosolekutele, mis kaotas seetõttu oma mõtte. 2) Sõdade tagajärjel laostusid talupojad. Kui saadeti sõjaretkedele, siis oldi talupidamistest eemal- läksid suurmaaomanike kätte. Latifundiumid-suurmajapidamised (orjatöö). Orjade töö polnud viljakas. Laostunud talupojad langesid proletaaride seisusesse. Tehti reforme vabariigi päästmiseks: 1) Vendade Gracchuste maareform- (Rooma riigi kõrgemad ametnikud, vennad; lex agraria- maareform)- Eesmärgiks takistada maade kuhjumist suurmaaomanike kätte. Üks perekond võis max 120 ha maad omada. Suur vastuseis suurmaaomanike poolt. Reform võeti vastu, vennad
annaabi.ee 
