Indrek mõistetakse õigeks. Karin tunnistas oma truudusetuse üles. Lõpp: Juhtub see: karin arvab et kui indrek teda lasi, siis indrek ikka armastab teda. Karin jookseb indrekule järele, selles suures kiiruses, ei vaata ta kuskile ja jääb trammi alla. Indrek hoiab karinit oma käte vahel indrek tunneb oma süüd. V osa . algab sellega, et Indrek on tulnud tagasi Vargamäele. Vana andres on loobunud tööst, elab saunas, talu on andnud tütrele Maretile nemad suhtuvad talupidamisse tänapäevasemalt. IV osas oli müstiline tegelane, saab siin peategelaseks, see on Tiina, kes oli I ja K juures teenijaks. Karin oli ta peale armukade, kuna T ja I said hästi läbi. Tiina armastas Indrekut, aga ta ei surunud seda peale. V osas tunnistas üles, et armastab teda. Tuleb ka välja, et ta on sama väike tüdruk, kes väiksena ei saanud käia, see lombakas tüdruk, kelle juures I oli üüril olnud. (I oli
Nii nagu on sarnased Eestis pool-looduslike koosluste kogupindala ja hobuste arvu kahanemise suundumused, on valdavalt samad ka nende kadumise põhjused. Kui puisniitudele ja -karjamaadele, aru- ja sooniitudele aga ka lamminiitudele ja loopealsetele, said saatuslikuks laialdaselt kasutusele võetud masinad, millega oli ratsionaalne harida vaid ulatuslikke parandatud kultuurmaid ning mis tõrjusid vikatiga heinaniitmise esialgu vaid kodusesse talupidamisse, peagi aga ka sealt kõrvale, nii tõrjusid samad masinad maaharimisest ja transpordist kõrvale seda tööd sajandeid teinud hobused. Hobuste kasutamine taandus põllumajanduses pea olematuks, vähesed hobusekasvatused püsisid vaid tänu üksikutele missioonitundega entusiastidest majandijuhtidele ja hobusesõpradele. Nagu on väga lähedased pool-looduslike koosluste ja eesti hobuse hääbumise põhjused, võivad olla sarnased ka lootused püsimajäämiseks tulevikus