Üldjuhul saab, mida tahab oma pisaratega. Raamatu tegevus toimub Saaremaal Lümanda vallas ühes rannakülas, kus meri on peamine tulu- ja eluallikas. Kui meri on lahke, siis on ka värske kala hõlpsasti laual ja jääb veel üle, et maha müüagi. Kui meri on tormine, siis tuleb appi merekarude elutarkus ja taltsutatakse ka kõige tormisem meri, kuid see ei pruugi alati õnnelikult lõppeda: palju häid rannaküla mehi oli jäänud merele oma viimast und nautima. Räägitakse ka veidi talupidajatest tegemistest metsa inimestest. Tondioja, lootustandev arenev talu oma heade mõisamaadega. Raamatust tulebki välja kaks erinevat inimrühma: metsainimesed ja rannainimesed. Mõlemad ei saa teise kandi inimeste tegemistest päris aru, kuid on ka asju, mis on igal pool ühised: käraka tegemine ja naised. Niikaua kuni ema veel Turjal elas polnud elul väga vigagi, kui meri andis siis elati paremini, kuid kui
kõik toad käidi läbi. nickil ei lubatud lahkuda. lõpuks paluti üks mees klaverit mängima ja siis lahkus ka nick. 6. peatükk Gatsby juurde ilmus reporter, kes olevat paljude tema külaliste suust kuulnud huvitavaid jutte tema minevikust ja ta tahtis kontrollida nende õigsust (kõik olid väljamõeldised). Gatsby lugu: 17. aastaselt (loeb enda karjääri alguseks) vahetas ta nime James Gatz --> Jay Gatsby. Ta mõtles oma mineviku just selliseks nagu ta ise soovis, unustades nii nt oma talupidajatest vanemad jms. naisi hakkas ta põlgama- noori kogenematuse, teisi temale loomulike asjade hüsteeritsemise üle. Kohtus Dan Codyga (50 a. multimiljonär). läksid koos selle jahiga sõitma. dan usaldas lõpuks jayd peaaegu jäägitult. 5 a pärast ta suri. selle aja olid nad kogu aeg merd seilanud. seni kuni laevale tuli ella kaye, kes hiljem päris ka kogu dani raha (mis sest et osa sellest oli jayle määratud. tänu dani joomisele hoidis gatsby ise vägijookidest kaugemale.
Oli ka palju muid põllumajanduskultuure, nt maapähkel, sisal (Aafrika kanep) kohvipuu, puuvill jms. Nende kasvatamisel olid kõigil aga oma raskused. Kohvipuu kasvatamine võtab nt neli aastat, mille jooksul võib tekkida palju probleeme, aga tegu pole üldse odava kultuuriga, nii et seda osta pole kerge. Troopilised majanduskultuurid kasvasid üheks peamiseks majandusharuks, aga emamaad oli kaalunud kaht võimalust: sõltuda kohalikest talupidajatest ning nende määratud hindadest või tõrjuda aafriklased välja enda omandusest ning sisse tuua eurooplastest ettevõtjad ja rajada istandused, kus kasutatakse Aafrika tööjõudu. Asumaade halduritele sümpatiseeris muidugi teine variant. Aafriklased kasutasid aga peamiselt traditsionaalseid põllumajandusharusid, aga neil polnud ka raha selleks, et suuremaid uuendusi teha, ning nad polnud ka kuigi riskialtid. Euroopa asunikele polnud aga väga palju sobilikke asualasid
annaabi.ee 
