1. Kelle initsiatiivil ja mis põhjusel kaotati Eesti- ja Liivimaal pärisorjus? Aleksander I 2. Miks puhkesid talurahvarahutused? Tõlgendati seaduseid valesti, arvati, et nende eest varjati midagi. 3. Analüüsige 19.saj eesti talupoegade majanduslikus ja õiguslikus olukorras toimunud muudatusi: millist kasu said neist eesti talupojad, millist mõisnikud, millist Vene keisrivõim? Inimestena isiklikult oldi vabalt, said vabalt liikuda, võimalus saada taluomanikuks. Mõisnikud ei saanud koormisi Vaimuelu 19.saj 1. poolel 19.sajand rahvusluse sajand Põhilised kultuuriinimesed Baltikumis baltisakslased Estofiil haritlane, kes uuris eesti keelt ja kultuuri 1802 Tartu Ülikooli taasavamine 19.saj alguses 4-astmeline ühtluskool kihelkonnakool ja kreisikool, kubermangulinnades gümnaasium ja ülikool Vallakoolist algas talurahva haridustee
...............................9 Kasutatud allikad.......................................................................................................................10 2 Sissejuhatus Carl Robert Jakobson (1841-1882).Teda nimetati Eesti esimeseks teaduslikuks põllumeheks,poliitikuks,rahvavalgustajaks ning oli rahvusliku valgustamise armastatumaid juhte. Carl Robert Jakobson sai taluomanikuks 1874.aastal.Tema sooviks oli olla eeskujuks ning õpetajaks ja kavatses rajada Kurgjale näidistalu. Carl Robert Jakobson sündis Tartus.Ta aastad möödusid Torma kihelkonnakoolis ning pärast oli ta seal samas koolis ka õpetaja. Jakobson arendas edasi ajakirjandust ja poliitilist mõtet.tema õpikuid kasutati veel selle sajandi algulgi,need olid ühed kõige pikemat kasutamist leidnud õpperaamatud Eesti koolis.
teosed. Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum Aadress: Kurgja küla, 87701 Vändra vald, Pärnu maakond Telefonid: 44 58171, 504 5054 E-mail [email protected] Kodulehekülg: http://www.kurgja.ee Avatud: 15.aprill 15.oktoober iga päev 1017, muul ajal 10 16. Suletud riiklikel pühadel. Carl Robert Jakobson (1841 1882) oli eesti esimene teadlik põllumees, poliitik, rahvavalgustaja, eestlaste rahvusliku liikumise üks armastatumaid juhte. Taluomanikuks sai C.R.Jakobson 1874.aastal. Soovides olla eeskujuks ja õpetajaks, kavatses ta rajada Kurgjale näidistalu. Tema unistuseks oli asutada Kurgjale piimatalituskool, mis pidi hiljem kujunema "täieliseks põlluharimise näitekooliks". Kõik Kurgja Linnutaja talu hooned on valminud C.R.Jakobsoni projekti järgi ja seetõttu ainulaadsed. Vanim hoone Kurgjal on ait, mis on üle toodud esialgselt talukohalt jõe teisel kaldal. C.R.Jakobson jõudis Kurgjal peremeheks olla vaid 8
Peeter olander said 1000 vitsa hoopi. Nad vaevalt pidasid vastu. Järgmistele 600 hoopi ja nii edasi. Lõpuks jõuti Antsuni. Talle anti 100 hoopi, kuid ka need olid rasked, sest õues olid miinus kraadid ja nad pidid seal ainult pükste väel olema. (Tegelikult oli seal palju rohkem inimesi, keda ma nimetama ei hakka). Nuheldud viidi Tallinnasse ja mõned sealt edasi Siberisse. Ants Tertsius suri Siberis 80 aastaselt 1900. aastal. Ta oli seal terve perekonnaga. Ants oli seal veski- ja taluomanikuks tõusnud. Täiendavad määrused Rüütelkond muutis seadusi nii, et talurahval oli nüüd liikumisvõimalus, kuid siiski ei olnud neil kerge mujale elama minna, sest mõisnikud ei tahtnud odavast tööjõust ilma jääda. Seadused muudeti ka selliseks, et neid ei saa kuidagi valesti tõlgendada. 1863.a. tuli passiseadus, 1865.a. keelustati politseil ja mõisnikel talupoegadele ilma
Peeter olander said 1000 vitsa hoopi. Nad vaevalt pidasid vastu. Järgmistele 600 hoopi ja nii edasi. Lõpuks jõuti Antsuni. Talle anti 100 hoopi, kuid ka need olid rasked, sest õues olid miinus kraadid ja nad pidid seal ainult pükste väel olema. (Tegelikult oli seal palju rohkem inimesi, keda ma nimetama ei hakka). Nuheldud viidi Tallinnasse ja mõned sealt edasi Siberisse. Ants Tertsius suri Siberis 80 aastaselt 1900. aastal. Ta oli seal terve perekonnaga. Ants oli seal veski- ja taluomanikuks tõusnud. Täiendavad määrused Rüütelkond muutis seadusi nii, et talurahval oli nüüd liikumisvõimalus, kuid siiski ei olnud neil kerge mujale elama minna, sest mõisnikud ei tahtnud odavast tööjõust ilma jääda. Seadused muudeti ka selliseks, et neid ei saa kuidagi valesti tõlgendada. 1863.a. tuli passiseadus, 1865.a. keelustati politseil ja mõisnikel talupoegadele ilma
annaabi.ee 
