ei meeldinud sugugi Pearule. Kõrtsis tekkis tavaliselt nägelemine sellest, et Pearu purjus peaga praalima ja ärplema kippus. Andres aga lõõpis Pearut niisama. Pearule aga ei meeldinud mitte sugugi kui ta teiste ees naeruks tehti. 4. Iseloomusta Vargamäe naistegelasi: Kr õõta, Marit ja tütreid. Miks Krõõt suri ? Kas Andres tegi õieti, et kutsus Mari p ärast Krõõda surma perenaiseks ? Krõõt oli võrreldes tavalise talunaisega kleenuke, aga töökas ja tragi. Ta sai kõigega hakkama, kuigi oli väga raskeid aegu. Kui ta laste kõrvalt ei saanud väljamaale tööle minna, siis tegi ta kodus palju tööd ära. Kuna esialgu perre vaid tütreid sündis,aga Andres väga poega tahtis, siis oli mees kodus suhteliselt kalk ning see muutis Krõõta järjest kurvemaks. Tahtis ju temagi mehele poega sünnitada, aga looduse vastu ei saa. Mari oli alguses väga lõbus ja naerusuine tüdruk
mõisas. Aastate kaupa kandnud Klugen ühte ja sama riietust: pikka musta sabakuube, triibulisi pükse ja nokaga mütsi. Täpselt nagu raamatus kirjeldatud. Peale hommikusööki suundus ta igapäevasele jalutuskäigule ja õhtud olid sisustatud jumalasõna ning päevase ajalehega. Kremeri ja Mari armulugu põhineb Suurpalu mõisniku Radecki algkujul, Kulna karjamõisa omaniku Alexander von Gerniti vahekorral talunaisega. Reemeti-isanda ja emanda prototüüpideks on kirjaniku enda vanemad. ,,Mäeküla piimamehes" kohtame kahte tegelast, keda Vilde on õigete nimedega esitanud: karjane Toomas ja kutsar Peeter. Tõnu Prillup on aga ,,mitme elava kuju joontes moodustatud". Tõnu naine Mari on loodud Karjaküla kutsari naise Miina Rondiku eeskujul. Kaheksateistkümneaastane noorik oli olnud kinnise iseloomuga, ent vaade kelmikas ja riietuses üritanud ta midagi ekstravagantsest luua.
annaabi.ee 
