Eesti kunst keskajast klassitsimini
nii kesklöövi kui ka kitsaste külglöövidega. Jaani kiriku skulpturaalsed kaunistused on rikkalikud
ja omapärased. Välisküljel ümbritseb kirikut ja torni eenduvat osa neliksiiude friis. 4-nishides
paiknevad pika reana terrakotapead. Interjöör on veelgi ainulaadsem. Algselt krohvimata ja
seetõttu loomulikust tellisevärvist kumava basilikaalse võlvruumi kunagisse kaunistussüsteemi
kuulusid sajad terrakotapead, -figuurid, ja reljeefid. Need paiknesid konsoolidel, kapiteelidel,
talumliistudel ja päiskividel, mis olid seotud ristroidvõlvide piltlikult väljendatud
tugisüsteemiga. Nad esinesid ka suureformaadiliste terrakotafiguuridena kiriku piilaritel ja
seintel, mis Eesti keskaegses kirikuarhitektuuris olid üldreeglina jäetud puhasteks, plastiliselt
kaunistamata ja liigendamata pindadeks. Kiriku kompositsioonis ja ehitusvormides esineb
kõrggootikale omaseid iseloomujooned.
Nõo kirik:
3-lööviline võlvitud kodakirik tavalisest suurema 4-nurkse kooriruumiga