1) volituse andmine vastava tahteavalduse tegemisega esindajale (sisemine volitus) – vajal. kättes. 2) isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse (väline volitus) – vajalik kättesaamine 3) avalik – kättesaamine ei ole vajalik VOLITUSE TEKKIMINE SEADUSE ALUSEL: ilma tehinguta võib volitus tekkida seaduses sätestatud eelduste täitmisel; esindatava teod või tegevusetus jätab mõistlikule kolmandale isikule mulje volituse andmise kohta, kolm gruppi: 1) Talumisvolitus (TsÜS § 118 lg 2): Esindatav teab või peab teadma, et teine isik tegutseb tema nimel esindajana, ja ta talub seda 2) Müüja ja klienditeenindaja volitus (TsÜS § 121 lg): Eeldab tegutsemist teise isiku majandus- ja kutsetegevuses ning ulatub standardtingimustel tehingute tegemisele 3) Volituse tekkimine volituse andmisest teatamise või volikirja väljaandmise tagajärjel (TsÜS §127lg 1) – esindatav teatab kolmandale isikule või avalikkusele, et on andnud isikule volituse tehingu
· raskete asjaolude ärakasutamine (nt sõltuvussuhet ärakasutav tehing) Tehinguid teevad isikud ise või oma esindaja kaudu. Juriidiline isik saab teha tehinguid ainult esindaja kaudu. Esindamine ei ole lubatud puhtisiklike tehingute puhul (nt abielu sõlmimine, testament). Tehingu kehtivuseks peab esindaja olema toiminud esindusõiguse piires. Esindusõiguse võib anda: · tehinguga (nt volitus) · seadusega (nt seadusjärgne esindusõigus) · seaduse fiktsiooni alusel (nt talumisvolitus) Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Lepingu sõlmimine toimub lepingu sõlmimise ettepaneku (oferdi) tegemisega ja selle vastuvõtmisega (aktsept), või ka muul viisil tahteavalduste vahetamise teel. Kokkulepe on lepinguna siduv, kui on olemas poolte tahe olla õiguslikult kohustatud. 6.4 KOHUSTUSE TÄITMINE. KOHUSTUSE RIKKUMISE TAGAJÄRJED. KAHJU HÜVITAMINE. KOHUSTUSE LÕPPEMINE.
Tehinguid teevad isikud ise või oma esindaja kaudu. Juriidiline isik saab teha tehinguid ainult esindaja kaudu. Esindamine ei ole lubatud puhtisiklike tehingute puhul (nt abielu sõlmimine, testament). 47 Tehingu kehtivuseks peab esindaja olema toiminud esindusõiguse piires. Esindusõiguse võib anda: · tehinguga (nt volitus) · seadusega (nt seadusjärgne esindusõigus) · seaduse fiktsiooni alusel (nt talumisvolitus) Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Lepingu sõlmimine toimub lepingu sõlmimise ettepaneku (oferdi) tegemisega ja selle vastuvõtmisega (aktsept), või ka muul viisil tahteavalduste vahetamise teel. Kokkulepe on lepinguna siduv, kui on olemas poolte tahe olla õiguslikult kohustatud. 6.4 KOHUSTUSE TÄITMINE. KOHUSTUSE RIKKUMISE TAGAJÄRJED. KAHJU HÜVITAMINE. KOHUSTUSE LÕPPEMINE.
Edasivolitatu võib tegutseda nii esindatava kui ka esindaja esindajana. Edasivolituse andmise õigus peab tulenema volitusest (erandjuhtudel selle andmise õigust ka eeldatakse). Ühisesindusõiguse puhul on võimalik ka edasivolituse andmine ühelt ühiselt esindajalt teisele. Volitus tekib reeglina tehingu alusel (TsÜS § 117 lg 1). Volitus võib erandina tekkida ka seaduse alusel, st ilma esindatava poolt avaldust tegemata, nt talumisvolitus (TsÜS § 118 lg 2), vt ka TsÜS 121 lg 2; VÕS § 671 lg 1; AÕS § 71 lg 4. Taluvusvolituse puhul esindajana tegutseva isiku teod nõutavad kolmandat isikut mõistlikult uskuma, et tegutseval isikul on volitus ning esindatav teab või peab teadma, et keegi tegutseb tema nimel ja talub seda. Volituse andmine on ühepoolne tehing. Volitus annab esindatavale üksnes õigusi. Volituse aluseks olev sisesuhe on aga mitmepoolne tehing. Volitus võib olla antud ka ilma
annaabi.ee 
