Talurahvaseadused
maata, see jäi endiselt mõisniku omandiks. Pärisorjus vahetati teoorjusega, mis ei teinud olukorda
paremaks. Majanduslikuks seisus läksid talupoegade olukorrad palju halvemaks.
1849/1856 Positiivne: Talurahvas sai täieliku vabaduse, kuna vabanesid mõisatööst ning said
pühenduda oma talumajapidamise arendamisele. Kaotati ka lõplikult teoorjus. Suur areng, kus
mõisad hankisid moodsaid põllutöömasinaid. Kõik hakkas kiirelt arenema, nii põllumajandus kui ka
talumajapidandus. Negatiivne: Segased seadused tõid kaasa rahutused. Abitegu oli peamine
probleem talupoegade jaoks, millest nemad keeldusid. Mitu talupoega sai surma ning haavata.
Lisavägede kohaletulek.
4. Seaduste mõju talupoegadele, mõisnikele jällegi iga seaduse kohta eraldi.
1802/1804 Talupojad: Väikesed muudatused kuid mitte väga suured. Talurahvas polnud rahul,
kes ootas seadustest teoorjuse vähendamist, mida aga ei toimunud. Mõisnikud: Ega seadustega
annaabi.ee 
