12. Maakorraldustööd 1919.39. a. (lk 148) Vastavalt püstitautd eesmärkidele ja töö sisule jagati maakorraldus järgmiselt: · Riikliku maatagavara korraldamine, st maareformi teostamine 10 · Eramaade korraldamine, sh * hinge- ja lapimaade kruntimine, * erarendimaade korraldamine Maakorraldustööd maareformi läbiviimisel seisnesid: · Endiste mõisamaade tükeldamises talukohtadeks, kõrvaltööharu-, eriotstarbe- ja eluasemekohtadeks ning ehitusplatsideks · Riigistatud maadel asuvate renditalude ja popsikohtade korraldamises · Eraomanduses olevatele väikekohtadele juurdelõigete planeerimises · Riigi- ja eramaade vahetuses maakasutuspuuduste kõrvaldamises. 13. Fiskaal- ja legaalkataster, nende erinevus. (lk 159) Fiskaakataster. Fiskaalkatastri ehk lihtsalt katastri ülesandeks oli kinnisvara koosseisu,
Grundherr, Gerrichtsherr, Zehntherr. Ajaloolistes allikastes härrusid nim otestadeks. Grundherr võis olla ka muu piirkonna ülem. Sageli võis nõuda ka kümnist Zehntherr ( kümnisehärra) Varakk kuni kõrkk nim grundherrschafti altenegrundhersscaftiks. Vanemaks tunnuseks pigem see, et maavaldajad ühte osa maast pidasid mõisana, mida harisid enda maal elavate tp teokohustuste läbi, ülejäänud maa oli jagatud talukohtadeks. Salland ( mõisniku maad), Hugenland( tp renditud maad). Silma paistsid suured vilikatsioonimajandid, mis kujutasid endast eriti suuri ja laiali paisatud maavalduste juhtimist. Suurte kõrgaadli ja maavaldajate poolt, vilikatsioonisüs puhul tüüpiline, et villasid/ mõisamajasid oli palju, kõik kuulusid ühele maavaldajale,, kuskil ei pruukinud see olla ühesuguste tingimustega. Neind
annaabi.ee 
