Abja-Paluoja
roovikuid ja küttepuid (Pärdi, 2007).
Talude müümisel arvestas oma valla rahva huvidega kõige enam ilmselt Uue-Kariste krahv Fersen.
Aastail 1865-1866 müüs ta 29 talust võõrastele ainult kaks, valdavalt jäid talud edasi nende seniste
rentnike kätte. Aastaks 1870 oli Hallistes päriseks ostetud peaaegu 95% taludest, samal ajal kui
Liivimaal tervikuna oli neid ainult 26% ja Eestimaal kõigest 5,5% (Pärdi, 2007).
Elamud
Halliste kihelkonnas ehitati esimene vanemaist taluelamuist arhitektuurilt teravalt eristuv elumaja
1899. aastal Kille tallu. Nii nagu Halliste kihelkonnas osteti talud päriseks kõige varem, hakati siin ka
moodsaid elamuid ehitama kõige varem. Valdavalt ehitati uued elamud ikka puust, mis oli odavaim ja
käepäraseim ning ehitusmeistreile kõige tuttavam materjal. Kivi kasutati väga vähe: vanemaist
tellishäärbereist mainigem Koortit, Toosit, Kaljapulgat, Saapa-Tõllat ja Nigulat, 1914. aastal lisandus
Suure-Losu, 1930