Inimese loomariigi vallutamises tuleb eristada kahte etappi: I Taltsutamise- etapp. Millal püüti ulukloomi ja peeti neid vangistuses. II kodustamine, selle sõna kitsamas mõttes. Siis valiti ulukloomadest kõige kergemini taltsutatavad ja majanduslikult kasulikud loomad. Seejuures need taltsutatud loomad, kes osutusid kasulikumateks ja sigisid vangistuses, muutusid koduloomadeks. Kui inimene veendus üksikute loomade kasulikkuses, võis ta üle minna süstemaatilisele taltsutamisele ja tõelisele kodustamisele, juhindudes juba majaduslikest kaalutlustest. See protsess tekkis mitmes kohas ja kulges aeglaselt. Rahvad hakkasid omavahel jagama taltsutamise tehnikaid ja võtteid ning pärast kodustatud loomasid. Nii tekkis palju hübriide. Muutlikkus on organismi põhiomadus. Loomade ja taimede evolutsiooni teooria, mille töötas välja juba Darwin, põhineb muutlikkusel, pärilikkusel ja valikul. Liigi arenemise protsessis alluvad muutlikkusele nii
üks kehtinud terminoloogiline eristus tsivilisatsioon kui midagi materiaalset, maist ja madalat kultuur kui midagi kõrgemat, kasvõi termin kaunid kunstid seda on ka otse vastupidiselt tõlgendatud kultuuri võib käsitleda kui mingit vaimse arengu protsessi mis on omane teatud ühiskonnagruppidele. inimkonnale üldise omadusena käsitlemine oli rohkem alustav lähenemine kultuuriteoorias ka williams viitab, et kultuuri sõna viitab kultuurseks muutmisele, taltsutamisele. põllumajandus : kus mingi territoorium taltsustatakse ära oma teadmiste ja oskuste kaudu, kultiveerid midagi umbes sama rolli on täitnud ka kunstid ja kultuurinähtused euroopa kultuuris on väärtustatud kunst, mis maskeerib füüsilist naudingut kultuur ei pea tooma mõnutunnet, ta peab korrastama selle saamist kultuur harib inimest samamoodi nagu maaharimine haris maad füüsilise mahasurumine on väga ilmne : akadeemilise muusika kontserdil eeldatakse, et inimesed ei
Seetõttu on taimi ja loomi soodne levitada nii itta kui ka läände. Telgede suund on mõjutanud kultuurtaimede ja kariloomade, aga võimalik ka, et kirja, ratta ja teiste leiutiste leviku ning inimeste migratsiooni kiirust. On olemas täiesti arvestatav teooria, et eurooplased on edestanud kõiki teisi kultuure just seetõttu, et on osanud taltsutada kõige suurema valiku loomi. Asi pole ainuüksi karjakasvatuse majanduslikus efektiivsuses. Tänu loomade taltsutamisele omandati immuunsus paljude nakkushaiguste suhtes, mille allikaks olid enamasti Euraasia koduloomad. Teised rahvad, kes loomi ei taltsutanud, kannatasid mitmesuguste (tihti Euroopast imporditud) nakkushaiguste tõttu eurooplastest märksa enam. Viimaste aastate uurimused on näidanud, et Euroopa rahvad on mitmesugustele surma- viirustele (kaasa arvatud HIV-viirus) geneetiliselt tunduvalt immuunsemad kui teiste mandrite põlisrahvad.
annaabi.ee 
