legendi kohaselt proovis Vanapagan kirikut puruks visata, kuid kivi lendas mööda. Enne kiriku ehitamist oli seal ohverduspaik, kus neljapäeviti täkkisid inimesed üksteist nii, et veri voolas. Seejärel kulgeb sõit Suuremõisa lossi juurde. Loss on ehitatud barokkstiilis, murdkelpkatusega aastatel 1755-1760, ühekorruselised tiibehitised rajati 1770.aastatel. Mõisal on palju kõrvalhooneid. Tänapäevani on säilinud nendest tall, tallmeistri maja, tõllakuur, ait, jääkelder, sepikoda, kasvuhoone, küün, tüdrukutemaja, teenijatemaja, aednikumaja, juustukoda, meierei, masinarehi, väike laut. Suuremõisa mõisa on esimest korda mainitud 1519. aastal ordumõisana. Suuremõisa oli Liivi ordu Hiiumaa-valduste majanduskeskuseks. 1620. aastal kuulus mõis De La Gardie'de omandisse. 1750. aastal lasi Ebba Margaretha Stenbock ehitada mõisa peahoone Suuremõisa lossi. Lossi peasissekäigu ees on 10 meetri laiune kivitrepp
Tahvli avas Kaitsevägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner. Püha Vaimu koguduse kabel Tallinnas. Avati 24.07.1932 Tallinna Rahumäe kalmistule ehitati 1932. aastal uus kabel, mille pidulik avatseremoonia korraldati 24. juulil. Juba enne ehitustööde algust tekkis mõte jäädvustada Vabadussõjas langenud koguduse liikmete nimed uues kabelis mälestustahvlil. Mõte sai teoks ning tahvel 16 langenu nimega avati uue kabeliga üheaegselt. Tallinna Püha Vaimu koguduse õpetaja Theodor Tallmeistri sõnavõtu järel avas mälestustahvli Tallinna garnisoni ülem kindralmajor Gustav Jonson. Nõukogude korra ajal kõrvaldati kabelist mälestustahvel ja selle edasine saatus on tänaseni teadmata. Tallinna Reaalkool Avati 1923 Tallinna Reaalkoolist langesid isamaa eest neli koolipoissi ja õpetaja Anton Õunapuu, kellele anti sõjas üles näidatud isikliku vapruse eest postuumselt II liigi 3. järgu Vabaduse Rist. Langenute mälestuse jäädvustamiseks paigaldati 1923
Ta andis hobusele piitsa ja pani ta veel kiiremini jooksma. Lõpuks hüppas ta maha, tegi kummarduse ja läks hüpeldes riietusruumi. Kõik karjusid heameelest ja imestusest. Siis tallmeister nägi, kuidas teda oli tüssatud, ja oli nii õnnetu kui vähegi võib olla. See oli üks ta enda mehi! Ta oli kogu selle nalja omast peast välja mõelnud ega olnud sellest kellelegi rääkinud. Noh, minu meelest oli rumal küll sedasi sisse kukkuda; ma poleks tahtnud selle tallmeistri köhal olla mitte tuhande dollari eestki. Ma ei tea -- võib-olla on toredamaid tsirkusi olemas, mina pole juhtunud neid nägema. Igatahes oli see minule hea küll; ükskõik, kus ma seda tsirkust jälle kohtan -- vaatama lähen seda kindlästi jälle igal ajal. Noh, õhtul oli meie etendus. Aga seal oli ainult umbes tosin inimesi, nii et parajasti kulud olid kaetud. Naerdi kogu aeg, see tegi hertsogi vihaseks. Ja kõik läksid ara, enne
annaabi.ee 
