Eestile Baasilepinguid peale ja Eesti valitsusel ei jäänud midagi üle, kui need vastu võtta, sest sõjalist vastupanu osutada ei suutetud, eestlasi sunniti võitlema peamiselt mobiliseerituna. Saksa armeesse sattusid eestlased seepärast, et Saksamaa okupeeris omakorda Eesti, Vene väed ei suutnud sakslasi tagasi hoida, võib-olla oli see taktika? Samas Stalin koondas ennem suured väed just Tallinna alla ligi 40 000 meest ja 300 kahurit ning käskis tallinnlastel sõjakaevikuid ning tankitõrjeid ehitada. Seega liitusid alguses vabatahtlikud sakslastega, kuna nad arvasid, et sakslased olid vabastajad ning hiljem sunniti neid mobiliseerituna olema Saksa armees. Soome armeega liitusid need kes ei tahtnud sõdida kommunistidega ega natsidega, kuid olid valmis Eesti vabaduse eest võitlema. Selleks oli neil võimalus põgeneda soome ja seda suur osa tegigi. Neil oli hea võimalus võidelda oma huvide pärast ja nad paistsid silma, kui
Külmasõja tingimustes käis halastamatu propaganda mõlemal pool rindejoont. Eesti, eriti Tallinn tänu oma geograafilisele asukohale oli kaheltpoolt tuleva propaganda vahel – võib öelda isegi , et eestlaste õnneks. Soome televisioon oli kanal, mille kaudu kapitalistlik maailm tõi meieni arusaama sealse elu kohta. Nõukogude propaganda oli sisendanud nõukogude inimestele pidevalt, kui halb on elu kapitalistlikus ühiskonnas ja nüüd äkki läbi Soome televisiooni oli võimalus tallinnlastel näha hoopis vastupidist pilti. Loomulikult oli see vastuvõetamatu Nõukogude Liidu partei ladvikule ja ka KGBle. Oli selge, et Soome televisoon avas algul tallinnlaste silmad, tallinnast imbus see edasi ülejäänud Eestisse ja sealt juba edasi Leningradi, Moskvasse jne. Oli geniaalne kasutada televisiooni propaganda vahendajana. Popkultuuri kangelased olid need läbi kelle võideti kiirelt noorte usaldus ja soov samastuda kapitalistliku maailma eluviisiga. Näiteks saade
annaabi.ee 
