Eesti rahvarõivarühmad laiad nagu mantlid, alt lõhandikkudega, käised, krae ja hõlmad punase kalevi ja nööridega ilustatud; Põltsamaa pool nöörideta, sinise kaleviga, teistes kohtades läikiva lõuendiga kaunistatud; Tallinnamaal on need tehtud rohkem keha järgi ja alt volditud; Järvamaal kinnitatakse nad mitme vaskhaagiga, 11 Tartumaal mõne haagiga, Harjumaal nööride ja väikeste Põhja-Eesti 12 Lõuna-Eesti 13 Setu
Paikkondlikud erinevused Eesti rahvarõivastel oli rohkesti paikkondlikke erinevusi, mida märkasid juba esimesed neid kirjeldanud autorid. Näiteks märkis A. W. Hupel pikk-kuue erinevuste kohta Eesti eri paigus: "Kuued on Tartumaal laiad nagu mantlid, alt lõhandikkudega, käised, krae ja hõlmad punase kalevi ja nööridega ilustatud; Põltsamaa pool nöörideta, sinise kaleviga, teistes kohtades läikiva lõuendiga kaunistatud; Tallinnamaal on need tehtud rohkem keha järgi ja alt volditud; Järvamaal kinnitatakse nad mitme vaskhaagiga, Tartumaal mõne haagiga, Harjumaal nööride ja väikeste omavalatud tinanööpidega" (Hupel 1777, 178). Etnoloogilises rõivauurimuses on välja toodud neli suurt rühma - Lõuna-Eesti, Põhja-Eesti, Lääne-Eesti ja saared -, mille raames omakorda võis täheldada teatud paikkondlikke, eriti kihelkondlikke, kuid isegi külade erijooni
Iga laps, kes kooli tuli vajas õpikut. Forcelus võttis ette aabitsa kirjutamise. Tarvitati gooti tähestiku kõiki tähti ning saksa keeles esinevaid täheühendusi.Tähtede õppimisel jäid eriti raskelt meelde suured tähed, seepärast alustas ta väikeste tähtede õpetamisest ja kui tähestik oli selge, õpiti koos teksti lugemisega ka ettetulevad suured tähed. Lisaks Liivimaa koolidele hakati lapsi uue aabitsa järgi õpetama ka Tallinnamaal. Forceliuse aabits ilmus hiljemalt 1684. aastal. Koolid rajati kõigepealt kihelkonna keskustesse. Põhja-Eestis avati koole vähem. Esimeste koolide töölerakendamine õnnestus paremini seal, kus maa oli mõisnikelt riigile võetud. Nt Saaremaal ja Hiiumaal polnud üldse koole, Virumaal ja Läänemaal oli üks-, Järvamaal 3, Harjumaal 4 kihelkonnakooli. Pärnumal oli 13 kihelkonnakooli ja 2 külakooli, Tartumaal oli aga 16 kihelkonnakooli ja 5 külakooli. Saaremaal algas
Et aabits tuleks odavam, saadeti selle trükipoognad Sangastesse köitmiseks. Alguses tegis seda tööd Rõngu pastor, pärast õppis töö ära ka üks koolipoiss. Niipea kui tagavarad lõppesid trükiti neid Riias juurde. Väikese mahu tõttu oli seda lihtne teha. Aabits ise polnud kallis, üks eksemplar maksis ühe valge runstüki. Rohkesti tuli aabitsaid juurde muretseda 1687./1688. õppeaastal, sest lisaks Liivimaa koolidele hakati lapsi õpetama Forseliuse aabitsa järgi ka Tallinnamaal. Ainuüksi Tartu- Maarja pastorile M. Schützile saatis C. F. Rauschert Sangastest 1687. aasta talvel 100 aabitsat. Neid kasutati nii koolides kui Nõo, Kambja ja Võnnu kihelkonna lastele jaotamiseks. Kõigepealt püüti lugema õpetada vanemaid inimesi, siis lapsi. Vanemad pidid lugemisoskust kodus lastele edasi andma. FORSELIUSE PARANDATUD ORTOGRAAFIA PARANDAS EESTLASTE KIRJAOSKUST Noor Forselius, olles umbes 20-aastane, pühends kogu oma jõu koolmeistrite ettevalmistamisele. 17. saj
Iga laps, kes kooli tuli vajas õpikut. Forcelus võttis ette aabitsa kirjutamise. Tarvitati gooti tähestiku kõiki tähti ning saksa keeles esinevaid täheühendusi.Tähtede õppimisel jäid eriti raskelt meelde suured tähed, sepärast alustas ta väikeste tähtede õpetamisest ja kui tähestik oli selge, õpiti koos teksti lugemisega ka ettetulevad suured tähed. Lisaks Liivimaa koolidele hakati lapsi uue aabitsa järgi õpetama ka Tallinnamaal. Forceliuse aabits ilmus hiljemalt 1684. aastal. Koolid rajati kõigepealt kihelkonna keskustesse. Põhja-Eestis avati koole vähem. Esimeste koolide töölerakendamine õnnestus paremini seal, kus maa oli mõisnikelt riigile võetud. Nt Saaremaal ja Hiiumaal polnud üldse koole, Virumaal ja Läänemaal oli üks-, Järvamaal 3-, Harjumaal 4 kihelkonnakooli. Pärnumal oli 13 kihelkonnakooli ja 2 külakooli, Tartumaal oli aga 16 kihelkonnakooli ja 5 külakooli.
annaabi.ee 
