Tallinna kesklinnast umbes 5 km kirde suunda jääv Pirita on saanud nime Birgitta Ordu Neitsi Maarja kloostri järgi. Tallinna kesklinnast umbes 5 km kirde suunda jääv Pirita on saanud nime Birgitta Ordu Neitsi Maarja kloostri järgi. 20. sajandi algusest hakkas mere ääres asuvast Piritast kujunema väljasõidu- ja supelkoht. Tänagi on Pirita oma supelranna, rannikuriba, pargilaadsete männimetsade ja maalilise Pirita jõe Ürgoruga tallinlaste üks eelistatumaid vaba aja veetmise kohti. Piirkond pakub mitmekesiseid aktiivse puhkuse veetmise võimalusi. Kahel pool Pirita jõge paiknevad Tallinna Botaanikaaia maad, mille lähedusse jäävad nii Metsakalmistu kui ka Tallinna teletorn, kust 170 m kõrguselt avaneb vaade kogu linnale ning selle lähiümbrusele. sest hakkas mere ääres asuvast Piritast kujunema väljasõidu- ja supelkoht.
n Linnaosas elab 55 656 elanikku n Linnaosal on 20 km merepiiri ja 11 sadamat n Linnaosas on 125 tänavat kogupikkusega 74 km Asutused n 20 koolieelset lasteasutust n 11 üldhariduskooli n Salme kultuurikeskus n Nukumuuseum n Patarei vangla n Balti jaama turg n Tallinna Linnahall n Püha piiskop Nikolause kirik Kopli ajalugu n Kopli oli keskajal Tallinna suurim kinnistu. n Kopli oli kuni 20. sajandi alguseni tallinlaste üks populaarsemaid puhkekohti. n Kuni selle ajani oli Kopli maastik tunduvalt künklikum, kui praegu n 1774. aastal rajati Kopli mõisa territooriumile Oleviste ja Niguliste koguduste kalmistu. Kalamaja ajalugu n Kalamaja on Tallinna üks vanemaid ning läbi sajandite ka kõige suurem eeslinn. n Esimest korda mainiti 1421. aastal. n Linnaosas oli juba 15. sajandi keskpaigast oma kirik. n Kalamaja on korduvalt Tallinna piiramiste ajal
Sellega oleks kaasnenud see, et Eestisse ei oleks jõudnud palju erinevaid vürtse ning oleksid jäänud ehitamata ka need kaunid ning siiani püsima jäänud kirikud. Nüüd tornist endast natuke - Hattorpe-tagune torn on üks paljudest, mis kuulub Tallinna linnamüüri tornide hulka. See on tänapäevani säilinud ning on kõigile avatud. See torn asub Bremeni ja Stoltingi torni vahel. Torn ehitati 14. sajandi lõpul-15. sajandi algul. 1410-1414 elas tallinlaste seas keegi Hattorpe ning arvatakse, et torn võis saada nime tema või mõne ta sugulase järgi. Hattorpe torni ehitati ümmargused toad ning akendeks tehti keskaegsed laskepilud. 1 Torni välisläbimõõt on 8,4m ja siseläbimõõt on 5,1-5,6m. 1. korruse seinapaksus oli keskmiselt 1-55-1,65m. Ülemiste seinte paksus kahanes korruste viisi, vahelaed toetusid seinaastmetele
moodustatakse tavaliselt mitme partei koalitsioonivalitsus, harvemini vähemusvalitsus. Kuigi kehtiv valimissüsteem toimib küllaltki hästi, tekib siiski küsimus, kas see on parim ning ei vajaks muutmist. Valimisringkondade mandaatide arv sõltub hääleõiguslike kodanike hulgast ringkonnas. See tähendab, et kui Tallinnas näiteks 2007. aasta Riigikogu valimistel oli 3 ringkonda ja pealinnas elab ka suurem osa eesti kodanikest, siis tallinlaste poolt valiti ka suurem arv saadikuid Riigikokku. Selline süsteem tekitab jällegi ohu, et ühes piirkonnas elavaid inimesed on kergem mõjutada. Näiteks Lasnamäel elab ~28% tallinlastest, kes enamjaolt on pärit samast aastakümnest ning on seetõttu ka sarnase maailmavaatega. Kuna nende häälteenamus määrab ilmselt valimiste tulemuse selles ringkonnas, siis jäävad teiste põlvkondade inimesed vähemusse ning nende häälel ei
mõttes. ,, (Maahelt, 2011) Tallinn on ammustest aegadest olnud lisaks ihaldusväärsele elupaigale ka kaubalinn. Toompea jalamile ehitatud linnus ning selle ümber tekkinud linn sai 1248. a linnaõiguse ja arenes Hansa Liidu liikmena keskaja lõpuks üheks Hansa idakaubanduse tähtsaimaks keskuseks Läänemere ääres. 1346. aastal sai Tallinn laokohaõiguse, mis tähendas, et Tallinnast ei saanud kaupu läbi vedada kohalike kaupmeeste vahendust kasutamata. Seega koondus tallinlaste kätte oluline osa Lääne-Euroopa ja Novgorodi vahelisest transiitkaubandusest. Tallinna kui keskaegse hansalinna õitseajaks oli 15. sajand. Liikudes sajandeid edasi, näeme endiselt, et Tallinn oskab oma asukohta ära kasutada. Praegugi käib kaubandus põhiliselt läbi Tallinna, eesotsas Tallinna Sadama, aga lisaks tavapärasele on juurde tulnud ka uusi valdkondi, nimetamisväärseimad neist - alkohol ja naised - ühtaegu turismiatraktsioon ja tööstusharu
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond REOSTUS TALLINNAS Referaat Juhendaja Tartu 2012 ÕHK TALLINNAS Õhusaaste põhjustatud haigused tapavad 300 tallinlast aastas. Õhusaaste kärbib tallinlaste eluiga 7,7 kuu võrra. Milline on Tallinna kesklinnas üldine õhureostuse tase? Kui vääveldioksiid, osoon ja süsinikdioksiid endast probleemi ei kujuta, siis lämmastikdioksiidide keskmine hulk õhus hakkab kesklinna piires jõudma lubatud taseme lähedale. Kõige tõsisem probleem on peened osakesed, mis on kõige kahjulikuma otsese mõjuga tervisele. Kust need osakesed pärinevad? Linnas on suur osa peeneid osakesi pärit transpordist, otse kütuse põlemisest
Kuid revolutsiooniline rahutus kasvas, jätkusid streigid nii linnas kui maal. 14. oktoobril ühines Eesti ülevenemaalise üldstreigiga ja Tallinnas läks võim praktiliselt tööliste kätte. Seepeale 16. oktoobril avas sõjavägi kuberneri käsul Uuele turule kogunenud rahva pihta tule. Surma sai 90, haavata 200 inimest. Eesti iseseisvuse ajal püstitati Estonia teatri tagusele väljakule mälestussammas mõrvatud tallinlaste mälestuseks, mis aastal 1940 kommunistide poolt Punaarmee abiga maha kisti. 17. oktoobril oli keiser sunnitud välja andma kodanikuvabadust ja rahvaesindust lubava manifesti.( http://kuusemets.planet.ee/dokument/ajalugu.html 04/03/08 19.00 Novembrisdetsembris kuulutas valitsus Balti kubermangudes välja sõjaseisukorra. Detsembris purustasid, põletasid või rüüstasid linnatööliste ja nendega liitunud talupoegade salgad ühe nädala jooksul (12.20
relvastatud mehed sõjaohu korral olema valmis linna kaitsma. Selleks vajalikke oskusi omandati vennaskonnas korraldatavatel sõjalistel harjutustel ning omandatut oli võimalik näidata ka iga-aastasel linnulaskmisel. Linna kaitsjate hulgas paistsid mustpead eriti silma Liivi sõja ajal. 11. septembril 1560 toimus tänapäeva Pärnu maantee ääres mustpeade osalusel Vene vägedega lahing, kus vastast hämmastas tallinlaste väikese väesalga vaprus. Maja ja vara Juba 1406. aastal rentisid mustpead maja Pikal tänaval (Pikk tn. 24-26), mis jäi vennaskonna (hiljem klubi) kooskäimiskohaks 1940. aasta suveni. 1531. aastal ostsid mustpead maja raehärra Johann Vianti käest ära ning hakkasid seda tollal ülimoodsas renessanss-stiilis ümber ehitama, osutades Tallinna linnale sellega suure teene - mustpeade maja on jäänud Tallinna
pimekurdid.ee/sihtgrupp_est ) Sihtgrupp: pimekurdid lapsed ja täiskasvanud; nägemis(-liitpuuetega lapsed ja täiskasvanud Tallinna Puuetega Inimeste Koda ( http://www.tallinnakoda.ee/) TPIK eesmärgiks on esindada ja kaitsta puuetega inimeste huve Tallinna tasandil. TPIK seisab selle eest, et: 1) tagada puuetega inimestele Tallinnas kvaliteetsed, vajaduspõhised, kättesaadavad ja taskukohased teenused, 2) suurendada puuetega inimeste ühiskondlikku teadlikkust ja osalust, 3) muuta tallinlaste hoiakuid puuetega inimeste suhtes positiivsemaks. TPIK peamisteks tegevusvaldkondadeks on: invapoliitika kujundamine Tallinna tasandil, liikmesorganisatsioonide toetamine, informatsiooni edastamine ja esmatasandi nõustamine, Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuse haldamine ning puuetega inimestele suunatud erinevate projektide ja teenuste läbiviimine ja pakkumine. TPIK liikmeteks on Tallinnas tegutsevad puuetega inimeste organisatsioonid-
Sisukord 2 Kaugushüppe ajaloost Eestis 3 Kaugushüppe ajaloost Vana-Kreekas 5 Kaugushüppe rekordid ja taassünd 6 Kasutatud kirjandus 7 Kaugushüppe ajaloost Eestis Eesti kergejõustiku vanust on hakatud lugema tartlaste 1909. aasta suvel peetud võistlusest ning selle kavva kuulus ka kaugushüpe. Kaugushüpe oli kavas ka 1909. aasta septembris peetud tallinlaste kergejõustikuvõistluses. Soomlaste järgi olid välja töötatud ka esimesed võistlusmäärused, mille järgi kaevati kaugushüppes äratõukepaku ette 5 cm sügavune renn, et varvastele soodsamat toetuspinda pakkuda. 1913. aastal püstitas Eduard Hiiop Venemaa rekordi paigalt kaugushüppes 3.02-ga. 1915. aastal augustikuus Moskvas peetud VII ülevenemaalisel eelvõistlusel võitis Eduard Hiiop paigalt kaugushüppe. 1927.aastal asutati Eesti Töölisspordiliit ning Elmar Rähn püstitas
toitumistavadele raamid. Majanduse arengutasemest tingituna on muidugi võimalik loodusjõudude mõju nõrgestada. Küsimus on, kui tugevast mõjutas looduskeskkond keskaja inimese toitumiskultuuri, ning kas oli selles suhtes maa- ja linnaelanike vahel erinevusi. Keskaja Liivimaal leidunud toiduainete väljaselgitamisega, ühtlasi linna- ja maaelanike toitumise kõige üldisemate, põhimõtteliste erinevuste kindlakstegemisega ongi alustatud raamatus tallinlaste toitumiskultuuri rekonstrueerimist. Vaatluse all on keskaja linn- toiduainete tootmine ja toidukaubandus Tallinnas. Ent ülevaade linnas leidunud toidukaupadest annab sellele ainult osalise vastuse, mistõttu tuleb selgitada kuidas ikkagi keskaja linnaelanik varustas end toiduainetega, milline osa oli selles kodutööndusel ning kui palju tarbiti ostetud toitu. (6) 5 2. Toiduainete valik Liivimaal 2.1 Teravili
neil olid põllumaad eeslinnas ning aiad linna sees. Väikelinnad oli nõrgemini kaitstud ning langesid tihti rüüsteohvriteks. Elutegevuse keskpunktiks oli turg, kus toimus kauplemine. Turuplatsil võeti vastu ka külalisi, korraldati pidustusi. Turuplatsi ääres paiknes raekoda, mis oli linna üks tähtsamaid ja esinduslikumaid hooneid. Vaimse elu keskuseks oli kogudusekirik. Hiliskeskajal hakati linnas tähelepanu pöörama ka puhtusele. Tallinnas elas tallinlaste ja saklaste kõrval veel soomlasi, rootslasi ja taanlasi. Linnas ei pidanud makes maksma vaimulikud ja majanduslikult mitteiseseisvad isikud. Linnaelanikud olid koondatud mitmetesse ühingutesse ja vennaskondadesse. Moodustusid ka gildid. Linnas oli võimalus õpetust saada nii sakslastel kui ka mittesakslastel, kel oli võimalik sai õpinguid jätkata mõnes Lääne-Euroopa ülikoolis. Suurkaupmeheks olemine nõudis lugemis-, kirjutamis ja arvutamisoskust. Talurahvas:
väitis 15% Õismäe ja 14% Mustamäe elanikest, et soovivad elukohta vahetada keskkonnaprobleemide tõttu. 2. Tallinlased ja mitte-tallinlased Eelnevad uuringud keskkonnateadlikkuse mõõtmisel on välja toonud, et keskkonnateadlikkus ei sõltu niivõrd haridusest ega sissetulekust, vaid eelkõige soost, elukohast ja vanusest: naised on teadlikumad kui mehed, maainimesed teadlikumad linnainimestest (Lang, 1999). Sellest tulenevalt uuriti ka käesolevas küsitluses tallinlaste ja Tallinna lähiümbruses 45 elavate vastajate hinnanguid. Ilmnes, et Tallinna elanikest veerand tunnevad oma kodukoha keskkonnaseisundi pärast väga ning üle poole (54%) küllaltki palju muret. Samuti ollakse üsna pessimistlikud selles osas, kas vastaja ise saab keskkonnaseisundi parandamiseks midagi ära teha – 55% hindas seda võimalust üsna väikeseks. Sama tulemus ilmnes ka
· Igasugune eksimus tuleb heastada tegudega, mitte sõnadega. Püüda ka ise lapsele eeskujuks olla. · Arutada koos lapsega erinevaid käitumisviise ja selgitada , milliseid tagajärgi toovad kaasa nii head kui halvad teod. · Heaks abiliseks enesehinnangu kujundamisel on muinasjutud, eriti kui need pole raamatust maha vuristatud, vaid ema-isa poolt oma sõnadega ümber jutustatud. ( Pere ja kodu 2009) Joonis 1 Registreeritud esmaste haigusjuhtude arv vs. tallinlaste enesehinnang terviseseisundile 20002006 (Tallinna Linnavalitsus) Joonis 2 Minakontseptsiooni hierarhline mudel( Shavelson, hubener & Stanton, 1976). Kasutud materjal 1. Allik, J ; Realo, A ; Konstabel, K - Isiksuse psühholoogia // Tartu Ülikooli kirjastus 2003. 203 lk 2.Jorunn Hansson , Christina Oscarsson- Õnnelikud lapsed //kirjastus Varrak, 2006. 23,-26; 98-103 lk 3.Austa ennest Anita Naik// kirjastus Koolibri , Tallinn 2000. 4
Suhteliselt kõige rohkem elanikke kaotasid Jõgeva ja Valga maakond. Loomulik iive oli positiivne Harju maakonnas ja kahes suuremas linnas: Tallinnas ja Tartus. Sisseränne ületas väljarände ainult Tallinnas. Harju maakonnas, Tallinna arvestamata, oli rändesaldo negatiivne. Silmatorkavalt kasvas Tallinnasse sisserände registreerimine 2012. aasta detsembris. Seda võib seostada Tallinna elanikele tasuta ühistranspordi võimaldamisega. Koos loomuliku iibega kasvas tallinlaste arv 2012. aasta jooksul 2160 inimese võrra. 15
· eluasemeteenused; · hooldamine perekonnas; · hooldamine hoolekandeasutuses; · toimetulekuks vajalikud muud sotsiaalteenused, mida osutab lisaks KOV Hoolekandeasutused 1) päevakeskus 2) tugikodu, turvakodu 3) varjupaik, kodutute öömaja 4) lastekodu 5) noortekodu 6) üldhooldekodu 7) koolkodu 8) sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus 9) erihooldekodu Hoolekandesüsteemi kliendiuuring Uuringutulemused: - Pikaajaline töötus maaelanike seas - Kuriteo ohvrid tallinlaste ja ida-virulaste seas - Üksindus, suhtlemisvaegus, alkoholism - külaelanike seas - Kriitiline piir 1500 krooni 1 leibkonnaliikme kohta Raskemini tulevad toime leibkonnad, kus leibkonnaliikmel..: - on vaimne puue või terviseprobleem (24 tundi ööpäevas); - viibib kinnipidamisasutuses; - on suured võlad; - ei jätku raha toidule, esmatarbekaupadele, kommunaalteenustele Kõige suuremaks toeks on oma pere liikmed/lähedased. Riigiinstitutsioonidest on abi saamisel 1.kohal
Tegelaskujude vahel võib märgata ruumilisi ja ajalisi dialektilisi vastavusi, eriti Sügisballis, kus tegelased on väga representatiivsed. Sarnaselt Barthes'ile ja Jungile kirjeldab ta aistinguid ning intuitsioone, mis on üldinimlikud (öine merereis kui minek alateadvuse sügavikku, redeli ühendav funktsioon erinevate maailmade vahel, sõrmede kommunikatiivne funktsioon) või tekivad teatava sotsiaalse koosluse liikmetel (Viktor Kingissepaga seonduvad assotsiatsioonid, Kadrioru roll Tallinlaste jaoks). See omakorda eeldab kollektiivse alateadvuse olemasolu, mis on primaarne individuaalse alateadvuse ees. Samas ei alaväärtusta Unt ka individuaalset teadvust (kolm sekundit, mil kirjanik kohtus Betti Alveriga - individuaalne subjektiivne ajataju). Kui Barthes räägib müüdi väljastajast, "autorist", mis on kaasaegsetes oludes enamasti kodanlik ühiskond, siis Unt käsitleb müüti kui antut. Kuna ta ei esita konkreetset teooriat, siis võib vaid teha oletusi
Tallinna Vesi on Eesti suurim vee-ettevõte, mis pakub veeteenuseid kuni kolmandikule Eesti inimesele Harjumaal ja Tallinnas. Ettevõttel on veeteenuste osutamise ainuõigus kuni aastani 2020. Ettevõte kasutab vee kogumiseks 2000 km2 suurust pinnaveehaarde süsteemi ning opereerib varasid, mis on vajalikud vee puhastamiseks ja tarbijateni toimetamiseks, reovee ja sadevee kogumiseks ning puhastamiseks. Ligi 90% joogiveest toodetakse pinnaveest. Tallinlaste peamine joogiveeallikas on Ülemiste järv, mistõttu ei ole see ka avalikult kasutatav veekogu. Ligikaudu 10% tarbijatest kasutab piirkondlikku põhjavett ja keskmine veetarbimine on püsinud viimastel aastatel 95 liitri ringis elaniku kohta. AS Tallinna Vesi erastati 2001.a . Erastamisel Tallinna linnaga sõlmitud Teenuslepingu järgselt on ettevõttel kohustus tagada teenuste kvaliteet 97 teenustasemel. Praegune Teenusleping kehtib kuni 2020
Viimasel ajal on aga paberivabrikus jälle töökohti juurde tekkinud ja lisaks tõi endine Tallinna Vineeri ja Mööblikombinaat oma vineeritootmise ( 130 töökohta) üle Tallinnast Kohilasse, tõsi, uues kohas kuigi edukas ei olda. Kohila pakub uutele Tallinnast-lahkujatele tööstusparki. Omapärane on Vasalemma paekarjääridega, kus rakendatakse kuigivõrd vange. Aegviidu (950 elanikku) korraldab ümbruskonna metsade majandamist ja on tallinlaste puhkekoht, eriti talvel. Tallinnaga on väga seotud ka Tapa. Nõukogude ajal oli sel linnal kolm ülesannet: majutada Tallinna tööjõudu, Vene lennuväge ja korraldada raudteeliiklust Tallinna lähistel. Siingi elas palju tulnukrahvastikku. Suur osa sellest on lahkunud ja linna elanike arv (6800) märksa vähenenud. Ka raudtee ei paku enam nii palju töökohti nagu varem. Tapagi muutub Tallinna magalaks.
eraldamise (separatism) vastu sama vaenulikud kui tsarismgi. Kuid revolutsiooniline rahutus kasvas, jätkusid streigid nii linnas kui maal. 14. oktoobril ühines Eesti ülevenemaalise üldstreigiga ja Tallinnas läks võim praktiliselt tööliste kätte. Seepeale 16. oktoobril avas sõjavägi kuberneri käsul Uuele turule kogunenud rahva pihta tule. Surma sai 90, haavata 200 inimest. Eesti iseseisvuse ajal püstitati Estonia teatri tagusele väljakule mälestussammas mõrvatud tallinlaste mälestuseks, mis aastal 1940 kommunistide poolt Punaarmee abiga maha kisti. 17. oktoobril oli keiser sunnitud välja andma kodanikuvabadust ja rahvaesindust lubava manifesti. Oktoobrimanifestiga algas Eestis jõudude konsolideerumine. Novembris jõudis revolutsiooniline liikumine haripunkti. Tehti ettevalmistusi relvastatud ülestõusuks, kuid niikaugele ei lasknud võimud asjal minna: detsembri algul kuulutati välja sõjaseisukord. Algasid massilised arreteerimised
välismaailmaga. Tegelikult pole Tallinn mitte üksiklinn, mille ametlikes piires elab umbes 400 000 inimest, vaid võrdlemisi hästi arenenud linnastu üldise elanike arvuga peaaegu 600 tuhat. Tallinna linnastusse kuuluvad Maardu, Saue, Saku, Keila, Paldiski, Raasiku, Kohila, Viimsi, Vääna, Laulasmaa jpt. väiksemad asulad, kust inimesed iga päev Tallinna tööle või äriasjus sõidavad, kus on paljude tallinlaste elamud või suvilad. EMORi 2000. aasta alguses tehtud küsitlusest selgub, et Tallinnas käib iga päev tööl 38% töötavatest harjumaalastest ehk kokku üle 20 000 inimese; iga viies harjulane ostab Tallinnast igapäevaseid tarbekaupu, suuremad ostud teeb Tallinnas aga koguni kolmveerand harjulasi. Aga Tallinna linnastu ulatub ka Raplamaale ja vähesel määral Läänemaale ja Lääne-Virumaalegi. Tallinna linnastu tähtsus
muutusi ja millised reaalajas esinevad sotsiolingvistilised erinevused on nendega seotud, olles seega keelemuutuste kandjad. (Loomulikult võivad keelelised kihierinevused tulla nii väiksed ja teadvustamatud, et see probleemistik ei hakka omama keelestatreegia seisukohast tähtsust. Kuid see on ainult üks hüpotees. Kuidas läheb asi tegelikult, saame öelda ainult peale vastavaid uuringuid.) Viiendaks, eriti oluline oleks uurida Tallinna keelt ja tallinlaste keelelisi hoiakuid, kuna on küllalt usutav, et just nemad määravad tugevalt eesti keele muutumise suunad. Selleks on otstarbekas luua rühm, milles osaleksid nii Tartu kui Tallinna lingvistid. Uuringud omakorda eeldavad seda, et meil on olemas sobivad keeleainese kogud ja võimalused neid kogusid koguda. Sotsiolingvistiliste uurimuste jaoks ei piisa tavaliselt klassikalisest keelekorpusest vaid on vaja lisaks koguda materjali just enda püstitatud hüpoteeside testimiseks.
-Rõuge sügavas orus reastuvad väikesed, kuid sügavad orujärved järvede ahelaks. Siin asub ka Rõuge Suurjärv -Jäänuk-järved -maatõusu tõttu merest eraldunud (lahesoppidest) -Harku järv. 2000 aastat tagasi kadus ühendus merega. Lagedate kallaste ja mudase põhjaga järv on tallinlaste suplus- ja kalapüügikohaks. -Rannajärved -tekkinud samuti maa kerkimise tulemusel, kuid kõrge veeseisu ja tormi ajal voolab sinna soolast merevette ning järvedel on säilinud seos merega. -Lääne- ja Loode-Eestis, Mullutu-Suurlaht, Linnulaht, Sutlepa meri -Ajutised järved -täituvad veega vaid kevadise suurvee ajal -Selgeveelised ja rohuse põhjaga
midagi diplomaatilist. I Saksa-Rooma keisrile, abi sealt ei saanud. Hansa Liidu suhtumine Hansa ekspansiooni oli esialgu eitav ning sellega poldud nõus. Hansa Liidus oli tähele pandud pikema Hansa protsetis uue meretee vastu. . Esialgu ollakse Liivimaalastega hte meelt et tuleb Liivimaalastele abi anda. Kui Narva vallutatakse , siis tsaar säästab narvalasi. Kõik kes tahavad võivad 58 a tulla kauplema Narva Suvest 58 tuleb kardinaalne muutus, lükatakse tagasi kogu tallinlaste retoorika. Lübeck hakkab tallinnale meelde tuletama , et talinlased on koguaeg venelastega kauplemist takistanud. Tallinna kaubandus hakkab nüüd alla käima. Liikvel kõikvõimalikud jutud, mismoodi lübecklased peavad kauplemist kinni. Partnerilt ei saada mingit reaalset abi, vaid Hansa Linnad kasutavad uut olukorda ära juba tln kahjuks. Sellega on ühtlasi ka Tallinna kõrgaeg läbi. Taani Taanil olid head suhted Venemaaga aga ka Ordu on läbi aegade püüdnud taaniga hästi läbi saada.
annaabi.ee 
