Sellist nähtust nimetatakse kosmeetiliseks tselluliidiks. (Nienstedt, W. jt. 2001: 97; Silm, H. (toim.). 2006: 15-16). Alusnaha ülesandeks on olla sidemeks naha ja muude kudede (nt kõõluste ja lihasmembraanide) vahel. Alusnahk kaitseb organismi löökide ning keemiliste faktorite eest. Samuti leiab alusnahast suuri arterioole, mis tagavad naha hea verevarustuse. Mida pinna poolsemad veresooned on, seda peenemaks nad lähevad. Ühtlasi on alusnahk organismile ka varuainete talletuspaigaks ning soojusisolaatoriks. (Nienstedt, W. jt. 2001: 97; Silm, H. (toim.). 2006: 15-16). KASUTATUD KIRJANDUS Silm, H. (toim.) (2006). Nahahaigused. AS Medicina. Nienstedt, W., Hänninen, O., Arstila, A., Börkqvist, S.-E., Osakeyhtiö, W. S. (2001). Inimese füsioloogia ja anatoomia. AS Medicina.
koguni 10 sentimeetrini. Samuti mõjutab nahaaluse rasvkoe paksust sugu - naisel leidub seda ühtlaselt peaaegu kõikjal, mehel on seda enam rindkerel kui jäsemetel (Nienstedt jt 1999:97). Alusnaha ülesanne on olla sidemeks naha ja selle all olevate elundite vahel. Alusnahk kaitseb organismi ka löökide eest ning osaleb termoregulatsioonis ( Hannuksela jt 2003:15- 16). Rasvkude moodustab naha all paiknevatele elunditele mehaanilise ja termilise kaitsekihi. Samuti on ta organismi varuainete talletuspaigaks (Roosalu 2006:242). Nahaaluskude kuulub tugikoe alla koosnedes peamiselt rasvkoest. Rasvkoest 80 % moodustab rasv ning lisaks leidub seal ka vett ja proteiine. Rasvkoes on palju rakke ja vähe rakuvaheainet. Rasvkoe rakkudeks on rasvarakud, fibroplastid ja makrofaagid. Rasvaraku ehk adipotsüüdi ehituses on iseloomulik et rakust suurema osa moodustab rasv ja tsütoplasma koos tuumaga on vaid õhukese kirmena rakumembraanist seespool (Nienstedt jt 1999:58).
Haistmiskeskus paiknevad oimusagaras Haistmisretseptorid paiknevad taga üleval ninaõõnes 12. Maitsmiselund paikneb limaskesta seen-, leht- ja vallnäsades 13. Naha pindmist kihti nimetatakse epidermis ehk marrasnahka , selle all asub derma ehk pärisnahk 14. Nahaalune kiht/kude koosneb peamiselt kollageensete kiudude kimpudest, mille vahele jääb rohkesti rasvakoesagarikke. Ta kaitseb nahka mehhaaniliste vigastuste eest ning on ühtlasi varuainete talletuspaigaks ja kehale kaitseks külma vastu 15. Inimese naha uuenemine toimub 21-28 päevaga 16. Naha funktsioon 1) Katte- ja kaitsefunktsioon 2) Hingamisfunktsioon 3) Eritusfunktsioon 4) Ainevahetuslik funktsioon 5) Termoregulatsioon 17. Naha tekised on karvad, küüned, higi- ja rasunäärmed ning rinnanääre 18. Higinäärmed paiknevad pärisnaha sügavamas kihis ja alusnahas. 19. Apokriinsed higinäärmed esinevad nahas regionaalselt. Sekreet on valgurikas ja
karastada ja hõõruda. A l u s n a h k e. nahaalune kude koosneb peamiselt kollageensete kiudude kimpudest, mille vahele jääb rohkesti rasvkoesagarikke. Alusnahk on kõige paksem nahaosa. Täiskasvanud inimese alusnahk kaalub kuni 10-15 kg. Paiguti (näiteks kõhul, tuharatel) on alusnahk palju tugevamini arenenud kui seljal, jäsemetel. Kiudude hõreduse tõttu on alusnahk lihaste suhtes liikuv, mis kaitseb nahka mehhaaniliste vigastuste eest. Ühtlasi on ta organismile varuainete talletuspaigaks ja kehale kaitseks külma vastu. Täites lihastevahelised vaod ja lohud, annab ta kehale tema iseloomuliku ilu. NAHA TEKISED Epidermisest tekib mitmeid eriülesannetega elundeid. karvad, küüned, näärmed. Neid nimetatakse naha tekisteks ehk derivaatideks. Küüned Inimesel on kõigi sõrmede ja varvaste distaalsete lülide selgmisel pinnal küüned, mis kujutavad endast õhukesi sarvestunud kumeraid roosakaid läbipaistavaid plaate. Küüs koosneb tihedalt
annaabi.ee 
