512 võis kaua järjest töötada isegi päev läbi. Autogreider läbis edukalt kõik riiklikud katsetused ja isegi ka aastal 1962 eksponeeriti seda NSV Liidu Rahvamajanduse saavutuste näitusel Moskvas. Seal saavutas ta suurt edu teiste tehaste autogreiderite ees, kuna masinal ei olnud tavalised kummid, vaid suured ja sügava mustriga rehvid , mis võimaldasid liikuda isegi läbi suurte maastikeaukude. 1.7 "Talleksi" sünd Seeriatootmine algas 1963-ndal aastal. Aasta varem moodustati Eestis esimene firmaettevõte tootmiskoondis "Talleks". Selle ettevõtte koosseisu kuulusid: Tallinna Ekskavaatoritehas, mis moodustas peatehase ja lisaks ka endised tehased Paides, Viljandis ja Mõisakülas. Pearolli mängis "Talleksile" Tallinna Ekskavaatoritehas, millega tuli kaasa ka palju probleeme. Esiteks ei teatud, kuidas lõpetada uue tootmishoone ehitus ja kuidas saada väljaõpetatud töötajaid
tigutransportööriga. Võivad töötada (ka ETC-2011/1) kergemates üksikuid kuni 10 cm läbimõõduga kive sisaldavates pinnastes. Ekskavaatori ETC-2010 eripäraks on hüdromehhaanilised ülekanded kõikidele mehhanismidele - roomikkäiturile, tööketile ja transporttöörile. Nende liikumiskiirusi reguleeritakse sujuvalt hüdromootoritega. Masina jõuülekanded osutusid liiga keerukaiks, töökett oli nõrgavõitu. Paremaid tulemusi saadi nende katsetamisel Ukrainas. Neid masinaid ja ka Talleksi ratasekskavaatoreid ETC-165 ja 165A on kasutatud Eestis kombineeritud drenaazi (toruta täidisdreenid lõikuvad torudreenidega) täidisdreenide kaevikute kaevamiseks alates 1982.a. Eeltoodust selgub, et tootmise käigus on Talleks ekskavaatoreid pidevalt tehniliselt täiustanud ja uuendanud. Mehhaanilised jõuülekanded on asendatud hüdromehaanilistega: kopeertrossiga töötava langunäituri asemel saab kasutada kaasaegsemaid laser- ja prozektorlangunäitureid
annaabi.ee 
