) Oh! Nüüd olen ma jälle siin, kus ma... kus ma õnnelik olin! Ja... kõik olete jälle mu ümber! (Püüab naeratada.) Ah, Margus, mul ei ole enam palju aega... Ma tänan sind! Kõige eest! See on minu viimane õnn... et sinu käsi minu viletsusele ja vaevale otsa peale tegi!...Margus, ma armastansin sind ja armastan sind ikka ja igavesti! (Tema silmad vajuvad kinni, kõne muutub sonimiseks.) Kus ma siis olen? Ema! Ema, ma olen ju jälle sinu juures! Kust ma tallekese sain? Metsapeni tuli tallekesega, tahtis pesasse viia. Metsapeni andis tallekese minule. Mina andsin ju vahel tema poegadele leiba... (Suures erutuses.) Mis te tahate minu emast! Mis te tahate... (Karjatades.) Ära löö! (Kõne asemel valus inisemine, pea langeb longu.) MARGUS (meeleheitel): Tema sonib! VANAEMA (raskelt): See on surm! Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/August_Kitzberg http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid? item_id=32&table=Persons
terve ühe suve kodus kasvatavad. 2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest Jk Lause Põhjendus, miks meelde Lk r jäi nr nr 3. Lehmad rohmivad oma Väga sisukas ning 35 pikkade keeltega rohtu, väljendite rikas lause. lambad näksivad siit ja sealt ning tallekese pea viskub kepseldes põõsa tagant õhku. 2. Une-Madis tuli tasaja lõi Lõi hea ettekujutluse une 38 kõigile sulgkotiga pähe. tekkimisest. Uutmoodi lähenemine. 1. Ta oli ikka seesama endine Kirjeldab hästi siili 40 vudisev, torisev ja tursuv olemust. veidrik. 3. 4 raamatut iseloomustavat sõna 1) Lühike 2) Sisukas 3) Huvitav 4) Armas 4
Loevad laulavad ning mängivad köstri õrinail. Kadri-ema: See on hea, et õpivad.Muidu peaksin mina vitsaga õpetama. Ja see oleks paha, see oleks paha Kadrisandid: Paha, paha! (Kogu seltskond trampis pillijorina saatel ja kadri ema pöördus habemes mehe poole) Kadri ema: Ütle, isa, kes sa oled ja mis teil asja. Habemes mees:Kes ma olen ja mis meil asja? (Vastas sügaval häälel) Siin on mu pass ja kiri tal peal, selge kui seisnud kaljapära.(Ta tõmbas vöö vahelt tallekese naha, silus sõrmedega villa,luges villast) Süld vorsti, küünae käkki, kaks asssinat hapukapsaid, tapetud siga, lahitud lammas, tegu haput leiba, kaks tegu kakuleiba, kültu kaunvilja, tünder türgi ube, ankur õlut, vaat viina, pulk meie pool ja kakskümmend silmavalgust- see on minu pass. Eks ole tõsi? Kadrisandid: Tõsi, tõsi! (Hüüdsid kadrisandid kooris ja liigutasid taktis jalgu) Üühätüühät- küühät-küühät! (ning pill ajas pikka toru) Kadri isa: Ega ma asjata tulnud
vaadates.) Oh! Nüüd olen ma jälle siin, kus ma... kus ma õnnelik olin! Ja... kõik olete jälle mu ümber! (Püüab naeratada.) Ah, Margus, mul ei ole enam palju aega... Ma tänan sind! Kõige eest! See on minu viimane õnn... et sinu käsi minu viletsusele ja vaevale otsa peale tegi!...Margus, ma armastansin sind ja armastan sind ikka ja igavesti! (Tema silmad vajuvad kinni, kõne muutub sonimiseks.) Kus ma siis olen? Ema! Ema, ma olen ju jälle sinu juures! Kust ma tallekese sain? Metsapeni tuli tallekesega, tahtis pesasse viia. Metsapeni andis tallekese minule. Mina andsin ju vahel tema poegadele leiba... (Suures erutuses.) Mis te tahate minu emast! Mis te tahate... (Karjatades.) Ära löö! (Kõne asemel valus inisemine, pea langeb longu.) MARGUS (meeleheitel): Tema sonib! VANAEMA (raskelt): See on surm! 13 Kokkuvõte Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia
läks? (Istub lauda.) Aastate järgi juba mees, aga poisikese aru. Kui sa naist võtta tahad - mina ei keela. Mari ootab, tee sügisel pulmad! PERENAINE. Jah, mina seda ka ei mõista! Sa võid ometi ainult inimest võtta, kellel issanda veri südames! Kes metsa ära ei jookse! Jaanus tuleb õuest ja asub lauda, nõndasama ka vanaema ja Mari. Ka Margus istub isa kõrvale. Tume meeleolu, keegi ei räägi sõna. JAANUS. Meelimäel olla hunt eile tallekese karja juurest ära viinud. PERENAINE (alamõttega). Eks ole! Vaja omagi karjasele ütelda, et loomadega kodu lähedale hoiaks! Söövad jälle, nagu enne, sõna lausumata. Lävelt langeb vari tuppa. Seal seisab TIINA, nälginud ja kahvatanud, riided vähe korratud. Ta on häbelik ja ei julge silmi üles tõsta. JAANUS (näeb teda kõige enne). Meie kadunud inimene! MARGUS (üles karates, et Tiinale vastu joosta, õnnelikult). Tiina! Oled sa ometi kord tulnud...
Kust ta tõusis, mine küsi -- kivilt, künkalt, kesarüpest? Tunnen teda kergest hüppest: västrik, kellel pole püsi. Väike Mall karjas Punub jaanilillist pärga, kõrval kõnnib lambatall, hõikab mullikat ja härga -- karja läheb väike Mall. ,,Musti, Musti, tule ruttu hüüab koera ärevalt. ,,Vaata, vaata, vana Utu puges läbi tara alt!" Musti jookseb, Musti tõtt; ajab looma pahateolt. Tallekese sülle võtab Mall ja toidab teda peolt. Päeval Mallekese kari rahulikult rohtu sööb, karjasele maitseb mari, Musti rataskuuti lööb. Tuleb õhtu, vajub päike, kari kõnnib koduteed, järel Mallekene väike, kaelas marjust helmekeed. Aga möödub, möödub suvi karjamaalt kaob naerukihk, karjalapsel teine huvi: pliiats, sulg ja koolivihk. Äike Paistis suvepäike särav, tahtis ilma kuumaks teha, lahti oh taevavärav, polnud ühtki pilve näha.
surma piirl."(lk277) Peale tragöödiad ja pruudi ning ta ema surma Hiie ja Leemeti pulmas laskus Leemet jätkulisse minestamise järgsesse sesiundisse nii vaimselt kui füüsiliselt. " Need on väljamaa tarkused; kui neid tead siis on palju lihtsam elada. Nad lippasid muretult minema, olles täiesti kindlad, et lambad on köigi ohtude eest kaitstud."(lk279) külanaised teevad vööst aia ümber lamba karja karjamaal, kuid see suse ei peatu murdmast iga viimase kui tallekese. " ...kui võõras raudmees oli tohtinud tema juukseid ning rindu käperdada, miks siis mitte mina?"(lk284) Magdaleena olveat nimelt maganud rüütliga ja kannab nyyd jeesuse verega last kõhus, Leemet mõtiskleb, et kui välkamaalane tohtis Magdaleenat katsuda, siis miks mitte tema kui tubli eesti mees. "'Ma tean, et jumal on vägev', sositas Magdaleena mulle kõrva'Aga ma tean ka seda, et vahel jääb ta kuradile alla."(lk285)
saadik oli linna poolt mitmel korral nõtud, et mungad ja nunnad kloostrist väja läeksid ja kloostrist kindlus venelaste vastu tehtud saaks, aga abtiss Magdalena ei tahtnud sest kuuldagi ega võnud ka kloostri kaitsmiseks pakutud rootsi väsalka vastu: ta ei uskunud, et üski vaenlane kloostrisse puutuda julgeb. Tema julgus oli ka Mönikhuseni peale mõunud. Kui Mönikhusen temale oma häa kaebas, oli abtiss üelnud: «Anna Agnes pooleks aastaks minu valitsuse alla, siis teen ma temast tallekese!» Mönikhusen oli kül õgu kehitanud ja veidi kahtlevalt naeratanud, aga süame põjas lootis ta siiski head tagajäge abtissi vagadusest ja püadusest, kuna ta oma isaliku võmu kohta viimse lootuse oli kaotanud. Ta andis abtissile täe voli käte ja tegi ainsaks tingimuseks, et Agnest mitte katoliku usku ei pö orataks ega nunnaks ei pü utaks teha. Agnesele anti kloostris elamiseks kamber, mis suurem ja valgem oli kui nunnade kongid: kõ- 397
annaabi.ee 
