Niidu(Alll) niitmisega hooldatavad looduslikud õuealad, pargid, niidud, lilleaasad,heindamaad. Niidud üldjuhul ei talu väga intensiivselt tallamist. Ilumurud on esindushoonete ümbrusse ja linna kesksete haljasalade nn parterosadel paiknevad intensiivselt hooldatavad murud. Ilumurud rajatakse väheliigiliste seemnesegudega, kasutades igast liigist 2-3 sorti. Liikide valikul ei ole oluline nende tallamiskindlus, samuti ei ole oluline nende nõuded mullale sest enamasti tuuakse nende rajamiseks muld kohale mujalt ja seepärast saab mulda valida ja parandada vastavalt taimede nõudlustele. Aga samas ilumurude rajamisel tuleb arvestada asukoha valgustingimusi. Ilumurude rajamisel põhiliigid on: · Punane aruhein (Festuca rubra L.) · Aasnurmikas ( Poa pratensis L.) Ilumurude rajamine Nagu mainitud, rajatakse ilumuru enamasti kunstlikult loodud pinnasele. Siinjuures tuleb
standardseid meetodeid külastusseireks. Malmivaara-Lämsä et al. (2008) järgi on Soomes uuritud tallamise mõju erinevatele metsakooslustele ja taimestikule pika-ajaliselt ja põhjalikult. Välja võib tuua 1970. aastatel teostatud Kellomäki, Saastamoineni ja Wuorenrinne uuringud põhjaparasvöötme metsadest ning Tolvaneni et al. (2005) uuringud subarktilistest taimekooslustest. Antud uuringutele tuginedes leiti, et ala taimestiku paljunemisvõime suurenedes suureneb ka taimede tallamiskindlus. Loodusturismiga kaasnevate keskkonnamõjude hindamisel on olulisemaks käsiraamatuks 1989. aastal ilmunud „Wilderness Campsite Monitoring Methods: A Sourcebook“, mille autori David N. Cole´i järgi on ala seisundi hindamisel võimalik kasutada kahte lähenemist: 1. Ala lihtsustatud kirjeldus ning kasutusega kaasnevatele mõjudele hinnangu andmine. Tulemuseks on ilma mõõtmisi teostamata kahjustusastme hinnangu andmine visuaalse vaatluse teel
Segude koostis oleneb mullastikust, niiskusoludest, kasutusotstarbest, loomaliigist, kellele söödetakse Niidusegus peam. on pealisheinad (juurmisi lehti vähe saab suurema osa kätte). peaks olema üks domineeriv liik (niiteaeg!) ja 3-5 "saatjat" liiki. tüüpilised niidutaimed on ohtetu püsikluste, päideroog, timut, galeega. Ka lutsern, pun. ja roosa ristik, har. aruhein, kerahein Karjamaasegus on liigid, millel on palju juurmisi lehti, hea ädalakasv, hea tallamiskindlus. valitakse 4-7 erineva valmimisajaga liiki, mis moodustavad tugeva, allamiskindla kamara. tüüpilised karjamaataimed on valge ristik, aasnurmikas, pun. aruhein,karjamaa-raihein, aas-rebasesaba; ka timut, kerahein Seemnesegu kogukülvinormid 100% külviväärtuse puhul peaksid olema -lühiajaline niit -20-25 kg/ha -lühiajaline karjamaa -25-30 kg/ha -pikaajaline niit -25-30 kg/ha -pikaajaline karjamaa -25-40 kg/ha
loodusvarade puhul ei ületa nende taastumisvõimet (taastootmisvõimet) ja taastumatute loodusvarade puhul jääb piiridesse, mis tagab nende kättesaadavuse ajani, kui neid on võimalik asendada taastuvatega. keskkonna taluvusvõime (keskkonnamahutavus) - keskkonna varude kasutusintensiivsuse piirväärtus, mille ületamisel kahjustuvad loodusvarade omadused ja keskkonnafunktsioonide toimimine. Näiteks pinnase tallamiskindlus (turismivoogude kavandamisel), veekogu isepuhastumisvõime (looduslike biopuhastite kasutamisel). bioloogias tähenduses oleks see aga ökoloogias parameeter, mis iseloomustab vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite (populatsiooni) arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama). Hüpoteetiliselt on keskkonnamahutavus mingis ökosüsteemis ajas konstantne, kuid looduses kõigub see tavaliselt keskmise väärtuse ümber.
annaabi.ee 
