· Suviumbrohud hakkavad kevadel seemnest kasvama, võivad anda suve jooksul mitu põlvkonda, aga talve saabudes surevad; · Talvituvad umbrohud on suviumbrohud, mis hakkavad samuti kevadel seemnest kasvama, võivad anda suvel mitu põlvkonda, ületalve aga talvituvad lehekodarikuga või puhmana. Kevadel hakkab talvitunud taimik varakult kasvama, õitsema ja uut seemet andma; · Taliumbrohud 2-aastased. Esimesel aastal moodustavad sügiseks taimiku, millega talvituvad ja alles teisel aastal õitsevad ja annavad seemet. 2-aastased: Vajavad erinevalt taliumbrohtudest kahte kasvuperioodi. Nad õitsevad ja kannavad vilja tavaliselt üks kord eluea vältel. Esimesel aastal moodustavad nad lehekodariku ja suure toitaineterikka juurestiku, teisel aastal õitsevad ja kannavad vilja. Sügisel tärganud taimed kannavad vilja alles kolmandal aastal
heintaimi · liblikõieliste puhaskultuur on tähtis valgurikka sööda allikas ja oluline mullaviljakuse parandaja · kõrrelisi võib kasvatada puhaskultuuris kui muld on viljakas ja kasutatakse ohtralt lämmastikväetisi · enamasti kasutatakse 2-3 liigilisi segusid 37. Umbrohtude agrobioloogilised rühmad Parasiitumbrohud 1. Täisparasiidid 2. Poolparasiidid Mitteparasiitumbrohud I Lühiealised umbrohud 1. Üheaastased umbrohud Suviumbrohud Talvituvad ja taliumbrohud 2. Kaheaastased umbrohud II Mitmeaastased (pikaealised) umbrohud 1. Paiksed umbrohud Sammasjuurelised umbrohud Narmasjuurelised umbrohud Puhmikulised umbrohud Mugul- ja sibulumbrohu 2. Rändlikud umbrohud Võsundilised umbrohud Risoomidega umbrohud Roomjuurelised umbrohud Vaata seda enda kuradi lehte 38. Kaudne umbrohutõrje, tema erinevad liigid Kaudne tõrje: profülaktika survetõrje' Profülaktiline umbrohutõrje
Umbrohtude klassifikatsioon: agrobioloogilised rühmad, iseloomustus, umbrohtude levimise viisid. LEHEL!!!!!! Agrobiloogilised rühmad: I parasiitumbrohud 1. Täisparasiit- neil puuduvad lehed ja nad kinnituvad iminappadega nt võrm 2. Poolparasiit- neil on lehed ja on võimelised iseseisvalt toituma nt põld-härghein II mitteparasiitumbrohud 1. Lühiealised- viljuvad ühe korra, siis surevad. Paljunevad seemnetega peamiselt. 1.1 suviumbrohud- 1.2 talvituvad ja taliumbrohud 2. mitmeaastased 2.1 vähelevivad 2.1.1 sammasjuurelised 2.1.2 narmasjuurelised 2.1.3 puhmikulised/kõrrelised 2.1.4 mugul-sibul umbrohud 2.2 hästi levivad 2.2.1 võsundilised 2.2.2 risoomidega 2.2.3 roomjuurelised 64. Umbrohtude seemned, nende levimine, kohastumine, umbrohu seemnevaru – seda mõjutavad tegurid. Seemneid on 30 000- 100 000 m2. Seemnevaru säilib ja hakkkab siis kasvama kui on soodsad
UMBROHTUDE AGROBIOLOOGILISED RÜHMAD TOITUMISVIIS PARASIITUMBROHUD MITTEPARSIITUMBROHUD 1. TÄISPARASIIDID ARENGUTSÜKLI KESTUS 2. POOLPARASIIDID LÜHIEALISED MITMEAASTASED 1. SUVIUMBROHUD VEGETATIIVNE LEVIK 2. TALVITUVAD JA VÄHELEVIVAD HÄSTILEVIVAD TALIUMBROHUD 1. SAMMASJUURELISED VÕSUNDITEGA 3. KAHEAASTASED 2. NARMASJUURELISED 1.VÕSUNDILISED 2.RISOOMIDEGA 3. PUHMIKULISED KÕRRELISED 4
annaabi.ee 
