Kopsuarterid viivad hapnikuvaese vere kopsudesse Kopsuveenid toovad hapnikurikka vere kopsudest südamesse. Süda ümbritseb sidekoest südamepaun. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks vasakuks ja paremaks. Kummaski südame pooles on koda ja vatsake. Vasak pool sisaldab hapnikurikast verd. Paremas pooles on hapnikuvaene veri. Klapid lasevad liikuda verel ainult ühes suunas. Hõlmased südameklapid südamesse sisse Poolkuu klapid südamest välja Südame talituslikku seisundit saab iseloomustada elektrokardiogrammi järgi. Töötsükli osa Kodade Vatsakeste Üldine lõtvumine kokkutõmbumine. kokkutõmbumine. Kestab 0,4 sek Kestab 0,1 sek Kestab 0,3 sek Selgitus Veri surutakse Veri surutakse Veri voolab vatsakestesse. arterisse. kodadesse.
*Kummaski pooles on koda ja vatsake *Südame vasakusse kottaa suubuvad kopsuveenid *Südame vasakpool sisaldab hapnikurikast verd, parem pool aga haoniku vaest verd *Südame klapis lasevad verel liikuda ainult ühes suunas:südame kodadest vatsakesse ja vatsakestest edasi arteritesse *Süda töötab rütmiliselt *1.kodade kokkutõmbel surutakse veri vatsakestesse 2.Vatsakeste kokkutõmbel surutakse vri arteritesse 3. Rahulikus olekus on ni kodade kui ka vatsakeste lihased lõtvunu. *südame talituslikku seisundit saad iseloomustada elekrtondiogrammi järgi
Seotud tihedalt raku ainevahetuse ja ainete transportimisega. Ribosoom raku organell, milles toimub valgu süntees. Lüsosoom raku organell, milles toimub makromolekulide lagunemine. Golgi kompleks mitmekesine rakuorganell Mitokonder raku organell, mis varustab rakku energiaga. Tsütoskelett raku organell, mis võimaldab raku kuju säilitamist või muutumist. Müofibrill lihasrakus olev valguline kiud, võimaldab raku liikumise. Tsentrosoom raku organell, mis näitab raku talituslikku keskpaika. Tsentriool tsentrosoomi üks osa. Mikrotuubul valgumolekulist torukene. RAKU TEOORIA rajajad on Schleiden ja Schwan. 1) rakk on väikseim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. 2) iga rakk saab alguse rakust. Suguliselt paljunev organism saab alguse viljastatud munarakust. 3) sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe. 1. silm, luup. Me näeme rakukogumikke, linnu, või roomaja muna. 2. valgusmikroskoobis. Saame
tõmbuvad, vatsad tõmbuvad, kõik lõtvub. veresoonte liigid: arterid(viivad verd südamest kudedesse), veenid(juhivad verd kudedest südamesse). Suur vereringe: varustab kogu keha kudesid verega Väike vereringe: veri rikastub kopsudes õhuhapnikuga Vere koostis: vereplasma ja vererakud Vere ülesanded: hoida keha tempi, transportida, siduda organism tervikuks, kaitseb organismi Vaktsineerimine: antikehade süstimine organismi EKG- elektrokardiogramm, selle abil saab iseloomustada südame talituslikku seisundit arter- suurimad veresooned, seinad paksud ja elastsed, mitmekihilised, veri liigub südame kokkutõmmete survel, veri liigub kiiremini kui veenides, veri liigub südamest kudedesse, vererõhk on kõrgeim Veenid- seinad on pehmed ja õhukesed, mitmekihilised, veri liigub aeglasemalt kui arterites, klapid takistavad vere tagasivoolu-veri liigub ühes suunas, veri liigub kudedest südamesse. Kapillaarid- väikseimad veresooned, ühekihiline rakusein(hõlbustab ainete vahetust),
Tekib fibriin. Valgulised fibriinikiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku, millesse takerduvad vererakudja nii suletakse vigastatud koht. 9.Millal on vere hüübimine organismile vajalik, millal ohtlik? Põhjenda. Sest siis ei voola inimene verest tühjaks, kui ta on end vigastanud, vaid verejooks lakkab fibriinikiude tõttu. 10.Mitme osaline on inimese süda? Neljaosaline. 11.Mis on elektrokardiogramm? See iseloomustab südame talituslikku seisundit. 12.Nimeta vererühmad. A, B, AB, 0. 13.Mida tuleb jälgida vereülekandel? Miks? Vereülekandes tuleb kasutada sama rühmade verd, et vältida eri rühma vererakkude kokkupuudet. 14.Mis tagab vere voolamise arterites ja veenides? Vere paneb katkematult ja ühesuunaliselt voolama vererõhu erinevus veresoontes. 15.Mis on kapillaarid? Kapillaarid on peenemad veresooned ehk juussooned, kapillaarid ühendavad arterid veenidega. 16.Milline veri voolab arterites?
Mutatsioonid on kromosoomides toimuvad välis- või sisekeskkonna tegurite mõjul toimuvad muutused. Mutatsioonide mõiste all peetakse silmas genotüübis tekkivaid moodustusi. Samuti ka vanemate geenide uusi ümberrühmitusi sügoodi sees. Mutatsioonid on üksikud muutused. Mutatsioonide kogumit aga nimetatakse mutatsiooniliseks muutlikkuseks. Mutatsioonid puudutavad organismi mitmest küljest, mõjutades selle nii ehituslikku, kui ka talituslikku poolt. (Poljanski 1987). Kõige enam esineb pisimutatsioone, mis lähtevormidest erinevad üsna vähe. Kui sellest hoolimata kehtivad ka neil formuleeritud mutatsiooni tunnused, milledeks on on hüppeline iseloom ja pärandatavus. Seega mutatsioonid ei pruugi organismile kujutada selle jaoks kasulikke muutusi, vaid hoopis vastupidi, selle elu mittesoodustavaid muutusi. Mutatsioonid toimuvad väga mitmetes suundades. Enamik mutatsioone on siiski organismi suhtes
Tagajärjed-Tüsistusteks on südame puudulikkus, südame isheemiatõbi, silmapõhjade muutused, nägemise halvenemine. Raskematel juhtudel aju verevarustuse puudulikkus(insult) või neerupuudulikkus. 12. Milliste mõõdetavate näitajatega saame hinnata südame ja veresoonkonna seisundit? Too näiteid nende näitajate normaalsetest väärtustest. Millised tegurid muudavad nende näitajate väärtusi kõrgemaks ja madalamaks? Südame talituslikku seisundit saab iseloomustada elektrokardiogrammi (EKG) järgi. Vererõhu mõõtmisel antakse alati kaks arvu: kõige kõrgem ja kõige madalam rõhk arterites. Vererõhu mõõtühikuks on mm elavhõbedasammast. Noortel inimestel on normaalseks vererõhuks 115-130/70-80mm elavhõbedasammast. Kõrgemaks-Treening Madalamaks-Eelnevad haigused, külmetus, liigne kohvi tarvitamine, vähene treening. 13. Millised muutused toimuvad inimese südames ja veresoonkonnas pikemaajalise treeningu korral?
Morfoloogia teadus, mis uurib organismide välisehitust Anatoomia teadus, mis uurib organismide siseehitust Füsioloogia teadus, mis uurib organismi talitlusi ja regulatsioone Etoloogia teadus, mis uurib loomade käitumist Botaanika teadus, mis uurib taimi Zooloogia teadus, mis uurib loomi Mükoloogia teadus, mis uurib seeni Viroloogia teadus, mis uurib viirusi Elutunnused 1. Iseloomulik rakuline ehitus. Rakust ei ole väiksemat talituslikku üksust 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega kui eluta objektid 3. Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik metabolism (organismis toimuv aine- ja energiavahetus) 4. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik homoöstaas (organismi staabilne sisekeskond, mis tagatakse metabolimi teel) 5. Paljunemine 6. Kõik elusorganismid arenevad 7. Kõik elusorganismid reageerivad ärritusele Taksis ainuraksete reageerimine ärritusele
(hierarhia). 26. Kohanemine - pöörduv, onogeeniline (ontogenees üksiku organismi individuaalne arenemine alates viljastunud munast kuni loomuliku surmani) isendiline adaptsioon. Kohanemine seisneb mittepärilikes, reaktsiooninormi piires toimuvais muutustes, tagajärg on kohanemus. 27. Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptsioon. Kohastumine seisneb organismi ehituse või talituse pärilikes muutustes. Kohastumise tagajärjel tekkinud ehituslikku või talituslikku iseärasust nimetatakse kohastumuseks. 28. Ontogenees üksiku organismi individuaalne arenemine alates viljastunud munast kuni loomuliku surmani. 29. Ökosüsteem 1. funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. Ökosüsteemi põhikomponendid on anorgaanilisest ainest
on võimelised taastama oma endise struktuuri. See on võimaldanud luua kõrge tundlikkusega meetodid spetsiifiliste NH järjestuste avastamiseks. Kasutat puhastatud või kloonitud NH fragmente, millel on järjestus kindlaksmääratud ja mis on märgistatud keemilise markeri või radioaktiivse isotoobiga. Selliselt töödeldud fragmente nim DNA sondideks. Sondide abil on võimalik määrata geenide asukohta kromosoomides, defektgeenide olemasolu, geenide talituslikku aktiivsust, määrates nende poolt toodetud mRNA hulka tsütoplasmas, viirusliku RNA või DNA olemasolu ja asukoha määramine. 53. Antikehade kasutamine molekulaarbioloogias. Rakubioloogias on levinud immuunfluorostsentsi meetod, mis põhineb fluorestseeruvate värvainetega konjugeeritud antikehade kasutamisel. Elavhõbedalambiga valgustat helendavate värvainetega märgistat antikehasid. Nii saab lokaliserida nt valke. 54. Kuidas konstrueerida üht transgeenset looma
Kasutatakse nii regionaalses kui ka tüpoloogilises tähenduses. kohanemine- pöörduv, ontogeneetiline (ontogenees-üksiku organismi individuaalne arenemine sünnist surmani) isendiline-adaptatsioon. Kohanemine seisneb mittepärilikes, reaktsiooninormi piires toimuvais muutustes, tagajärg on kohanemus. kohastumine- pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon. Kohastumine seisneb organismi ehituse või talitluse pärilikes muutustes, kohastumise tagajärjel tekkinud ehituslikku ja talituslikku iseärasust nimetatakse kohastumuseks. ontogenees- isendiarenemine e individuaalne areng on üksiku organismi areng organismi tekkismisest küpsuseni (-loomuliku surmani) 11)Biogeotsönoos- looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus(biotösnoos) ja selle elupaiga(biotoobu,ökotoobi) eluta keskkond. ökosüsteem- funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete(aine ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva
Kohanemine- pöörduv ontogeneetiline (ontogenies- üksiku organismi individuaalne arenemine alates viljasatud munast kuni loomuliku surmani)- isendiline- adapsioonn; seisneb mittepärilikess reaktsiooninormi piires toimuvaid muutustes tagajärg on kohanemus. Kohastumine- pöördumatu, evolutsiooniline adaptsioon. Kohastumine seisneb organismi ehituse või talitluse pärilikes muutustes. Kohastumise tagajärjel tekkinud ehituslikku ja talituslikku iseärasust nimetatakse kohastumuseks. Ontogenees- organismi areng viljastumisest surmani või emasorganismi eraldumisest surmani. Ökosüsteem- 1) funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos kskkonnatingimuste kompleksidea moodustavad isereguleeruva arengukava terviku. (üldine mõiste) 2) Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos koos sellele omase biotoobiga
varustatud rakkude kogumikke- pankreasesaari, mis talitlevad endokriinselt, suunates oma hormoonid insuliini ja glükagooni vahetult verre. 13. Hingamisteede mõiste (bronhid, hingetoru, jt) Hingamisteed on sisse- ja väljahingatava õhu juhtijaiks.Kopsude alveoolid on paigaks, kus toimub gaasude vahetus alveolaarõhu ja vere vahel.mainitud ülesannetega on kohanenud ka hingamisorganite ehitus.On märkimisväärne, et hingamisorganid ei moodusta talituslikku tervikut.Hingamisteed algavad ninaõõnega.Ninaõõnt ülevalt ja külgedelt piiravat näoosa nimetatakse ninaks.Ninal eritatakse juurt,selga ja tippu. Ninaõõs Ninaõõs jaguneb nina vaheseina ehk ninasepti abil kaheks sümmeetriliseks pooleks.Neeluga on ninaõõs ühenduses tagasõõrmete ehk koaanide kaudu. Suuõõnest eraldab teda kõva suulagi. Kumbki pool ninaõõnest jaguneb ninakarbikute varal dostaalseks, keskseks, ventraalseks ja ühiseks ninakäiguks
varustatud rakkude kogumikke- pankreasesaari, mis talitlevad endokriinselt, suunates oma hormoonid insuliini ja glükagooni vahetult verre. 13. Hingamisteede mõiste (bronhid, hingetoru, jt) Hingamisteed on sisse- ja väljahingatava õhu juhtijaiks.Kopsude alveoolid on paigaks, kus toimub gaasude vahetus alveolaarõhu ja vere vahel.mainitud ülesannetega on kohanenud ka hingamisorganite ehitus.On märkimisväärne, et hingamisorganid ei moodusta talituslikku tervikut.Hingamisteed algavad ninaõõnega.Ninaõõnt ülevalt ja külgedelt piiravat näoosa nimetatakse ninaks.Ninal eritatakse juurt,selga ja tippu. Ninaõõs Ninaõõs jaguneb nina vaheseina ehk ninasepti abil kaheks sümmeetriliseks pooleks.Neeluga on ninaõõs ühenduses tagasõõrmete ehk koaanide kaudu. Suuõõnest eraldab teda kõva suulagi. Kumbki pool ninaõõnest jaguneb ninakarbikute varal dostaalseks, keskseks, ventraalseks ja ühiseks ninakäiguks
ainete omastamist organismi poolt ja nende muutmist keemilisteks ühenditeks e. lühidalt anabooliaks ja dissimilatsiooniks, mille all omakorda mõistetakse keemiliste ainete lõhustamist koos nende järgneva eemaldamisega organismist e. kataboolia. Rakkude ja kudede võimet minna üle puhkeseisundist erutusseisundisse nimetatakse erutuvuseks. 5 Erutuse all aga mõistetakse talituslikku seisundit, mis avaldub närviimpulsside tekkes ja edasiandmises. Ärritaja on energia liik, mis on võimeline elusaid kudesid viima erutusseisundisse. Vastuseks ärritajale tekib ärritus: see on ärritaja mõju elusale koele. Minimaalset ärritustugevust, mis on suuteline kutsuma esile erutusprotsessi nimetatakse künnisärrituseks. Vastupidiselt erutusele pärsib või kõrvaldab pidurdus täielikult talitusliku seisundi rakkudes. 1.4. Inimese kehaehituse üldtunnused (W
Erutuvusjuhtivus võime erutust edasi anda, on omane kõigile erutuvatele kudedele. N: erutus, mis on tekkinud närviraku kehas, kandub edasi selle jätkele (aksonile) ja selle kaudu sünapsite vahendusel teistele närvirakkudele, lihasele või näärmele. Pidurdus erutuvate kudede funktsionaalse aktiivsuse alanemine või lakkamine ärritajate toimel. N: KNS talitluses on pidurdusel sama suur tähtsus kui erutuselgi. P kujutab endast omapärast talituslikku seisundit, mis on sageli erutuse poolt esile kutsutud ja esineb viimasega koos. P-ga piiratakse näiteks erutuse irradiatsiooni KNS-s. tänu pidurdusele tekivad organismis koordineeritud, kidnlad refleksid, millega kindlustatakse terviklik tegevus. P kaitseb erutuvaid kudesid kurnatuse eest. Kui erutusega kaasneb alati depolarisatsioon, siis P on seotud vastuüpidise protsessiga rakumembraani hüperpolarisatsiooniga (s.o mebraani sisepinna negatiivse laengu suurenemisega).
annaabi.ee 
