Lineaarse konveieri moodustab teatav kogumik jadamisi ühendatud infotöötluslülitusi. Töötlusesse suunatav info ning konveieri üksikuis astmes saadud tulemid säilitatakse ajutiselt konveieri astmetevahelistes puhverregistrites. Mittelineaarne konveier sisaldab tagasiside ja otseedastuse ahelaid. Need konveierid sobivad hästi rekursiivsete funktsioonide ning skalaarkorrutiste väärtuste arvutamiseks. Konveierid võivad oma talitlusviisilt olla kas sünkroonsed või asünkroonsed. 22. Sünkroonse käsukonveieri jõudlus, käsukonveieri jõudlust mõjutavad tegurid. Eeldame, et käsu töötlus ilma konveierita arvutis kestab t ajaühikut. Kui sama käsku töödelda ideaalses tasakaalustatud n-astmelises sünkroonses käsukonveieris, kus käskude töötlus on jaotatud n ajaliselt võrdse kestusega (t/n)
konveieri ühelt astmelt edastatakse teisele astmele stabiliseerunud informatsioon. Andmetöötluse käigus on konveieri üksikud seadmed autonoomsed, nad võivad töötada rööpselt, tuginedes üksnes oma sisendinfole. Mittelineaarne konveier sisaldab tagasiside ja otseedastuse ahelaid. Need konveierid sobivad hästi rekursiivsete funktsioonide ning skalaarkorrutiste väärtuste arvutamiseks. Konveierid võivad oma talitlusviisilt olla kas sünkroonsed või asünkroonsed. Protsessorites rakendatakse, lähtudes konveierite funktsionaalsust, kahte liiki konveiereid: 1. Käsukonveier (id) 2. Aritmeetikakonveier (id) Käsukonveierid on ette nähtud käskude konveiertöötluseks. Aritmeetikakonveierid on ette nähtud aritmeetika-loogikaoperatsioonide konveiertöötluseks. Mittelineaarsetes aritmeetikakonveierites on oht kollisioonide tekkeks.
loogikaelementide süsteemid. Kontaktivaba loogikaelement on suundtoimega kontaktideta seadis, mis mingi kahendsignaalide, st kahe võimaliku väärtusega signaalide kombinatsiooni puhul tema sisendeil annab teatava kahendsignaali väljundis. Kontaktivabade lülituste projekteerimise aluseks on matemaatilise loogika haru releelülituste teooria, mis töötati välja aastatel 1920-1930 kontaktreleelülituste projekteerimiseks. Kuna kontaktivabad loogikaelemendid on oma talitlusviisilt lähedased elektromehaanilistele kontaktreleedele (nendelgi on ainult kaks võimalikku olekut), saab neid projekteerimismeetodeid hõlbsasti kohandada ka kontaktivabade loogikalülituste projekteerimiseks. Matemaatiline loogika tekkis formaalloogika edasiarendusena. Tänapäeva mate- maatilise loogika aluseks on inglise matemaatiku George Boole´i tööd. Tema meetod on tuntud kui loogikaalgebra ehk Boole´i algebra. Tänapäeval käsitletakse Boole´i
annaabi.ee 
