20 Transistori ÜE-ühendus ÜE - lülitust kasutatakse kõige enam kuna sel juhul tüüritakse väljundvoolu baasivoolu muutmise teel. Ühisemitter lülituse korral võib kollektorivoolu muudu avaldada järgmiselt: ÜE - lülituse korral võib staatiline vooluvõimendustegur ulatuda kümnetesse tuhandetesse. Transistori väljund- ja sisendsuuruste omavahelisi seoseid väljendavad nende staatiliste tunnusjoonte sarjad, mille abil saab hinnata transistori omadusi ja valida talitlusviisi. Eristatakse sisend- ja väljundtunnusjooni. ÜE- lülituse korral on sisendtunnusjooneks IB = f(UBE) kui UCE = const. ja väljundtunnusjooneks IK = f(UKE) kui IB = const. (joonis 3.21). Bipolaartransistor võib töötada kolmes põhitalitluses: 1. Võimenditalitluses (aktiivtalitluses) on emittersiire avatud (takistus väike) ja kollektorsiire suletud (takistus suur). 2. Sulgetalitluses on peale kollektorsiirde ka emittersiire suletud, s.t. mõlemal siirdel on vastupinge. 3
Jah Jah pidurdamisel lahendus vähendatud Transmissioon peaks Jah Jah Ei Ei Tabelist selgub, et otsevõrkkäivitus on kogu süsteemi mehaanika jaoks kõige probleemirikkam, samuti ka täht-kolmnurkkäivitus. Parimateks lahendusteks on käivitamine sagedusmuunduri- või sujuvkäivitiga. Asünkroonmootori pidurdamine Elektriline pidurdus kujutab endast talitlusviisi, kus mootori poolt toodetud energia tagastatakse ümbritsevasse keskkonda. Mootori pöördemoment mõjub sel juhul liikumist takistavalt (masin töötab generaatori talitluses, vt. pt.2.5.5). Selline talitlus esineb juhtudel, kus koormus järsult aeglustub või peatub, näiteks koormuse langetamisel. Kui koormuse inerts on suur, tuleb sellega arvestada juhul, kui mootorit on tarvis täiskiiruselt kiiresti peatada. Kuna pidurdamiseks on
Kk koormustegur, mille väärtus sõltub elektritarviti talitlusviisist (N: kestev lühiajaline, vaheajaline jne). Viimasel ajal ristlõigete valikul. Talitlusviisi ei arvestata ja võetakse sõltumatust toiteallikast. Toitekatkestust võib lubada ajaks, mille jooksul valvepersonal reservtoite sisse lülitab. koormustegur võrdseks 0,9 ga (see vastab kestva talitlusviisile); Tavaliselt on tegemist mõne tunni kuni mõnekümne minutiga. Arvestades õhuliinide suurt töökindlust ja nende In elektritarviti nimivool. Ühe mootorilise elektritarviti nimivool: kiire taastamise võimalust kahjustuste korral on lubatav 2
erinevate väärtuste juures. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 19 Transistori väljund- ja sisendsuuruste omavahelisi seoseid väljendavad nende staatiliste tunnusjoonte sarjad, mille abil saab hinnata transistori omadusi ja valida talitlusviisi. Enim kasutatakse neist sisend- ja väljundtunnusjooni. Joonis 3.15. ÜB-lülituse sisend- ja väljundtunnusjooned [6] Pikkov lk 31 IK0 on väga väike ja selle võime kõrvale jätta. IK = a * IE ja IB = (1- a) * IE. IK aI E a
töömasinaga, nrida iseļoomtrstavad alŲärgrrevad tunnussuurused: " väikseirn ja suurim kiirus ehk reguieerimispiirkond, . vajaļik pöördemorrrent.ia selle sõltuvus talitluskiirusest ning vajadusel ka ajami dünaanrilised pi dur'dus- j a kiirendusmonrendid, c talitlusviis, nt. pider.talitlus Sl või vaheajaline talitlus 53 ja vastav ettezuitud sulrteļine ļülituskestus (cyę Į i ę dur a t i o n fac t o r E D ?%), n tsükli kestus (talitlusviisi 53 puhul) või nõutav käivitusaeg Mootori poolt nraksirnaaļselt talutav koormus sõitub rrii a.jami talitlusviisist kiri ka pöörlemiskiirusest (kiiruse suurenenrisel paraneb masina jahutus). Joonisel 8.1 on näidatLrd sagedusnrururdurist toidetava 4-pooluselise (l500 p/min) tähtltilituses 400V asünktoon- mootori momendi piirtunnusjooned eri taļitļusviiside (ū. tabel 8.l) puhul. Jooniselt on nälra. et pidewalitluse Sl puhul talub nrootor rrimimomenti vaid nirnikįiruseĮ
Mootori mähiste aktiivtakistus sõltub temperatuurist, induktiivsus rootori asendist ja elektromotoorjõud mootori pöörlemiskiirusest. Olles muundurile spetsiifiliseks koormuseks, ei tööta mootor tavaliselt püsikiirusel. Tavaliselt on kiirus muutuv, sisaldades järske kiirendusi ja pidurdusi mõlemas pöörlemissuunas ning täiendavalt ületatakse veel muutuvat pöördemomenti. Tavaliselt on elektriajamitel kaks talitlusviisi - mootoritalitlus ja rekuperatsioon (generaatoritalitlus). Mootori talitlust kasutatakse töömasina käitamiseks ja rekuperatsiooni juhul, kui töömasin käitab mootorit. Sõltuvalt ajami M R L EMJ Joonis S.2 11
pidurdamisel Transmission peaks Jah Jah Ei Ei Tabelist selgub, et otsevõrkkäivitus on kogu süsteemi mehaanika jaoks kõige probleemirikkam, samuti ka täht-kolmnurkkäivitus. Parimateks lahendusteks on käivitamine sagedusmuunduri- või sujuvkäivitiga. 5.7. Asünkroonmootori pidurdamine Elektriline pidurdus kujutab endast talitlusviisi, kus mootori poolt toodetud energia tagastatakse ümbritsevasse keskkonda. Mootori pöördemoment mõjub sel juhul liikumist takistavalt (masin töötab generaatori talitluses, vt. pt. 5.5). Selline talitlus esineb juhtudel, kus koormus järsult aeglustub või peatub, näiteks koormuse langetamisel. Kui koormuse inerts on 46
annaabi.ee 
