Elektriajami põhiomadused · Võimsus · Moment · Kiirus Mehaaniline võimsus Pöörlemiskiirusel Pmeh=T* T-moment,N*m -nurkkiirus, rad/s (omega) Lineaarne liikumine Pmeh= F*v F - jõud v - joonkiirus, m/s Elektromagneetiline moment T = em - magnetvoog I voolutugevus Elektriajami mehaanika El.mootorit kasutatakse el.energia muundamiseks mehaaniliseks energiaks. Mootori max koormatus sõltub masina tüübist ning talitlusoludest. Töömasinate tööorganite liikumine · Pidevalt ühtlase kiirusega pööreldes · Muutuva kiirusega pööreldes · Muutuva kiirusega ja pöörlemissuunaga · Ühtlaselt lineaarselt · Perioodiliselt edasi tagasi · Mitteperioodiliselt edasi tagasi Ajamite liigitus koormuse järgi 1. Valdavalt staatiline · Olla konstatne või sõltuda kiirusest · Sõltuda asendist või läbitud tegelikkusest · Sõltuda ajast 2
Ettevõtte elektrijaamade ja generaatorite kasutamise vajadus tuleneb asjaolust, mis on toodud punktis 3.1. Kohalikud elektrijaamad, mis ei tööta paralleelselt ühtse energiasüsteemiga on kasutusel: 1. Reservtoiteallikana 2. Katkematu elektrivarustuse koostisosana 3. Kui elektrijaama ehitamine osutub kasulikumaks uute liinide ehitamisest Sellised elektrijaamad vähendavad ka kadusid energiasüsteemis. Ettevõtte elektrijaama tüüp valitakse sõltuvalt nõutavast võimsusest, talitlusoludest ja kiire käivituse nõuetest. Näiteks: kui elektrijaam peab omama võimsust MW-des, olema arvestatud pidevale tööle ning omama kõrget töökindlust, on mõtekas valida auruturbiinelektrijaam (nende võimsus 10...200MW). Kui agregaatidelt nõutakse igapäevast käivitamist ja seiskamist, tuleb valida kiirestikäivituvad agregaadid. Väiksemate agregaatidena kasutatakse diisel- ja gaasiturbiinagregaate või karburaatormootoritega ehk bensiinimootoritega agregaate. ElVar 3. Toiteallikad.RT
annaabi.ee 
