elada.'' David Deida ,,Sinine Tõde'' Igaühel ja kõigel on siin maailmas täita vaid talle mõeldud kutsumus. Millist rolli täidab wolandlikkus kodanike igapäevaelus, et Jumal seda läbi aegade inimkonna argipäevas nõnda oluliseks komponendiks peab? Wolandile võib paralleelina tuua mitmeid võrdkujusi: Stalin, Saatan, kurjus ning kõige selle kehastus mida sildistatakse taktitundetult halvaks. Teoses oli Meister too mees, kes viitas Wolandile kui Kuradile. Ramatu lõpus palus Levius Matteus aga Meistrile ja ta naisele rahu, millest võib lugeda välja ka Wolandi kui Stalini varjunime. Seda kõike arvestades tõsielulist asjaolu, et Bulgakov soovis rahu nii enesele kui ka oma naisele, mille ta oleks saanud tõsiküll vaid tänu loale `'Meister ja Margarita'' ilmutada, esitas ta palvena kirja kõige kõrgemale
Poisil on ka oma tüdruk nimega Piia. Nad veedavad enamus ajast koos. Ükspäev nad lähevad koos linna soppama. Kui nad on turule jõudnud, siis tüdrukule hakkab üks kampsun meeldima, kuid tal jääks veidike raha puudu, et seda lubada omale. Seega ta palubki oma kutilt nagu veidi raha. Kuti mõtted on aga sel hetkel oma eelmise tüdruksõbra ümber, kes samuti talle turul vastu jalutab. Ning see tüdruk oli teda ära kasutanud, materiaalses mõttes. Seega ilma mõtlemata vastabki ta taktitundetult, et nagu tahakski Piia vaid tema raha. Selle peale tüdruk muidugi solvub ning jookseb ära. Hetk hiljem aga saab poiss aru, et oli valesti käitunud ning ostab kõik erinevad kampsunid seal müügil olevatest ning viib need Piia koju, kuid tüdruk ei lase teda sisse ning vihaselt jätabki selle kotitäie talle ukse taha. Kuid poisi ellu tekib veel üks naisterahvas, nimelt 25-aastane Pille. Ta on piltilus, kannab alati miniseelikut ja kõik meesterahvad imetlevad tolle iluduse keha
,,Kõikvõimas Jumal, sina, kelle käes on hinged, vabasta meid meie isade haritusest ning saatuslikest kunstidest; ja anna meile tagasi teadmatus, süütus ja vaesus ainsad hüved, mis võivad meid õnnelikuks teha ja mis on sinu silmis hinnalised." Aga kui teaduste ja kunstide areng ei ole meid mingil viisil tegelikult õnnelikumaks teinud, kui see on laostanud meie kombed ja kui kommete langus on rikkunud maitsepuhtuse, mida peame siis arvama kompileerijaist, kes on taktitundetult maha murdnud teaduste värava ja viinud nende pühimasse paika rahvamassi, kes pole väärt sellele lähenemagi, samal ajal kui oleks soovitav, et kõik need, kes ei ole võimelised teadustööl kaugele jõudma, aetaks juba ukselt tagasi ning suunataks niisugustele ametialadele, mis on ühiskonnale kasulikud? Mõnest, kes jääb kogu eluks viletsaks värsisepaks või teisejärguliseks geomeetriateadlaseks, oleks võib-olla saanud suur tekstiilivabrikant
annaabi.ee 
