asub. Detektiiv ja kurjategija kohtuvad erinevates olukordades, millega luuakse põnevus ja näidatakse nende omavahelist võitlust. Detektiiv võidab kurjategija oma vaimse üleoleku, osavuse või jõuga ning jääb ootama oma uut ülesannet. Lugejale näidatakse teda tagasihoidlikuna ja omakasupüüdmatuna. Minu arvates näevad detektiivid/uurijad välja väga salakavalad ja üsnagi omaette nokitsejad. Tihti on nad parajalt humoorikad ja samas ka veidi taktitundetud. Selline imidž on näiteks Sherlock Holmes’il. Mina naudin näiteks Sherlock Holmes’i ja Hercule Poirot’i seriaale. Väga huvitav on jälgida, kuidas nad oma vaimukuse ja šarmiga keerulisi ülesandeid lahendavad ning oma taiplikkust proovile panevad.
pinguta piisavalt ja nad ise on rumalad, kui ei tee sama. Usalduse puudumine. Ilma usalduseta meekonnas tuntakse end ebaturvaliselt ja stressis. Samal ajal võib organisatsioonis kannatada otsustamine ja moraal ning kahjustuda kliendisuhted. Teised probleemid. Meeskonnas võib esineda disfunktsionaalseid rolle, mis tulemuslikkust ei soodusta: blokeerijad, kes on enamasti kõigele vastu; agressorid, kelle küsimused on ründavad, sarkastilised ja taktitundetud; häirijad, kes räägivad anekdoote, mängivad koomikuid või upitavad oma ego edulugude kaudu; kontrollijad, kes domineerivad diskussioonides, panevad maksma oma staatust; kõrvalehoidjad (passiivsed inimesed), kes vaikivad või esitavad üksnes oma isiklikke probleeme Meeskondade juhtimine: planeerimine ehk eesmärgi kindlakstegemine organiseerimine ehk sisaldab võimu selgitamist ja struktuurilised küsimused
II: väljakutset pakkuv (seda võiks tõlkida ka “võimalusi pakkuv”, läh- tudes sellest, et nende laste puhul sõltub väga palju õpetaja meisterlikkusest). Niisugused lapsed on tavaliselt väga loova natuuriga. Nad ei sobitu koolisüsteemi ega ole õppinud seda enda huvides ära kasutama. Nad ei pälvi eriti tunnustust, nende suhted koolis ja kodus on tihti konfliktsed. Sageli kahtlevad nad autoriteedis ja võivad klassi ees õpetajale vastu astuda, näides kangekaelsed, taktitundetud või sarkastilised. Need lapsed kanna- tavad frustratsiooni all, kuna koolisüsteem ei ole nende võimeid ega ande- kust kinnitanud. Neil on raskusi enesehinnanguga ja gruppi sobitumisega, kuna nad on tihti konfrontatsioonis ka oma kaalastega ja seetõttu ei taheta neid kaasata. Samas on mõnel neist hea naljasoon ja kaaslasi peibutav loo- vus. Sellegipoolest võib nende spontaansus olla klassiruumis häiriv. Bettsi ja 74 Andekate sotsiaalsed ja emotsionaalsed vajadused
annaabi.ee 
