“Jevgeni Onegin” Aleksanr Puškin
Kui palju õrnust, julgust oli ta pilgus,
kus võis korraga nii harras pisar särada!
Suurtes meeltesegaduses, kuna ei suuda otsustada, mis on talle parim. Elu koosneb ballidest,
milles ta tahad eemale saada kolides maale. Maal sai temast mõtlik mõisaperemees. Teosest
selgub, et Onegin pidas kombeid silmas prestiizi pärast kui pedant ja oli nõndaöelda frant. Pidas
väga lugu oma välimusest ja kohast seltskonnas. Kuid samas käitus ta taktitundeta. Pelgas lärmi
ja kõike, mis ei seostunud luulega.
Onegini tähelepanu äratab Tatjana, kuid esmalt ei teki sellest midagi sügavamat. Onegin ütleb
Tatjanast lahti. Aastaid hiljem kohates neiut, kes on muutunud suurilma daamiks tärkavad
Oneginis uued tunded. Ta armub Tatjanasse, kuid viimane on juba abielus ning hoolimata ka oma
armastusest Onegini vastus pelgab ta tolle ära. Teose lõpus, kui Onegin on vanem, muutub ta
leebemaks ja armastavamaks.