Bower (1966) oli esimene, kes kolmekuiseid lapsi uurides näitas, et suuruse ja kuju jäävuse mõistmine on võimalik ka enne viiendat elukuud. Vastsündinutega kordasid seda tulemust Slater ja Morrison (1985), kasutades harjumismeetodit. Viimastel aastatel on sensoorsete süsteemide vaheliste seoste kohta väikelaste tajus palju uut avastatud. Hiljutised tööd on keskendunud meelte vahelistele suhetele, uurides, kuidas nägemine määrab täpselt asjade taktiilseid omadusi ning kuidas on seotud vastsündinu nägemine ja kuulmine. (Butterworth, Harris : 95-97) 4.2. INTERSENSOORNE TAJUMINE: NÄGEMINE JA KOMPIMINE Piaget oli seisukohal, et objektide ulatuslik kompimine, haaramine ja vaatamine on vajalik selleks, et teadmised objekti omaduste kohta vähehaaval üheks liita. Piaget' teooria vastu rääkisid aga talidomiidi tragöödia tagajärjel ilma käte ja jalgadeta sündinud lapsed. Vaatamata sellele, et neil lastel puudus võimalus ulatuslikuks
Pseudohallutisonatsioon on nõrgem ja haige ei väida, et et tema tajuelamuses esinduv reaalsus eksisteerib. Meelepetete meditsiiniline kategooria on hallutsinoos. See on psühhoos, mis seisneb elavate hallutsinatsioonide esimeses muidu selge teadvuse ja orientatsiooni juures. Tüüpilisi hallukaid esineb kroonilistel alkohoolikutel. Tekivad halvustava, ähvardava, mõnitava sisuga kuulmispetted, hirm, püüe põgeneda. Võib ette tulla ka taktiilseid hallukaid- näiteks nahapinnal või selle all usside roomamise tunne. Võivad kulgeda lühiajaliselt või krooniliselt, diagnoos ja ravi on psühhiaatrite pärusmaa. · Taju-uuringud enamasti kognitiivpsühholoogia(uurib vaimse tegevuse protsesse ja struktuuri. Eeldatakse, et ajus on füüsilised struktuurid, mis määravad aju tegevuse ) suund, tuleb arvestda veel ühte vägagi mõjukat suundumust, mille koondnimeks on
b) füsioloogilised illusioonid võivad tekkida tervetel inimestel hirmude mõjul c)illusioonid, mis esinevad üldiste nakkushaiguste ja mürgituste puhul.Nad võivad olla siis kas akustilised või optilised. Hallutsinatsioon on näilik tajumine ilma antud momendil reaalselt eksisteeriva ärritajata. Näed ja kuuleb asju, mida tegelikult ei ole. Eristatakse nägemis-,kuulmis-,haistmis-,maitsmis- ja taktiilseid ehk kehalisi hallutsinatsioone. Illusioonide füsioloogiline mehhanism seisab järgmises: väliskeskkonna esemest saadav aisting ei tekita seda kujutlust, mis vastaks välisele ärritusele, vaid teise, mis ei kajasta ümbritsevat tegelikkust õieti. Hallutsinatsioonide patofüsioloogiline alus võib olla mitmesugune. Ühtedel juhtudel on hallutsinatsioonide aluseks ärritusprotsessi patoloogiliselt inertne kolle, mis 16
sõmerkiht sees keratohüaliini sõmerad läikekiht esineb ainult nn paksus nahas, surnud rakud, sees palju keratiini sarvkiht lamedate, surnud ja täielikult keratiini täis rakkude kiht 3 erinevat liiki rakke: melanotsüüdid toodavad melaniini langerhansi rakud kuuluvad immuunsüsteemi merkeli rakud moodustavad koos närvilõpmetega Merkeli kehakesi puute- e taktiilseid retseptoreid. 2. dermis pärisnahk, koosneb peamiselt väheste rakkudega tihedast sidekoest papilaarkiht moodustab näsasid, mis ulatuvad kaugele epidermisesse retikulaarkiht 3. hüpodermis e subkuutis alusnahk, peamiselt kohev sidekude ja rasvkude. Sageli hüpodermist ei loeta naha osaks. Nn paks nahk on peopesadel ja jalataldadel. Nn õhuke nahk katab ülejäänud keha. Naha derivaadid: · karvad katavad suurema osa kehast
massi naha pinnal. Rasu kaitseb nahka niiskuse, higi, kahjulike ühendite ning kuivamise eest. Rasu annab nahale painduvuse ja karvale läike. Lambavillast toodetakse kreemide valmistamiseks lanoliini, mis kujutab endast rasu ja higi segu. Lindudel toodab rasust sekreeti päranipunääre. Seda vajavad linnud sulgede võidmiseks. Kõrvavaik ja piim on modifitseerunud nahanäärmete Nahaanalüsaatorid. Naha retseptorite vahendusel võetakse vastu taktiilseid (puute- ja rõhu-), temperatuuri- (soe, külm) ja valuärritusi. Vastavad retseptorid paiknevad nahas hajusalt ja neile vastavad erinevad närvilõpmed. Puute- ja rõhuärritusi võtavad vastu erinevat tüüpi rakud; nendeks on karvkatteta nahas: 1) Merkeli rakud ja 2) Ruffini kehakesed - mõlemad reageerivad kauakestvale mehhaanilisele survele (survesensorid); 3) Meissneri kehakesed - reageerivad liikuvale mehhaanilisele ärritusele (kiiruse sensorid);
naha pinnal. Rasu kaitseb nahka niiskuse, higi, kahjulike ühendite ning kuivamise eest. Rasu annab nahale painduvuse ja karvale läike. Lambavillast toodetakse kreemide valmistamiseks lanoliini, mis kujutab endast rasu ja higi segu. Lindudel toodab rasust sekreeti päranipunääre. Seda vajavad linnud sulgede võidmiseks. Kõrvavaik ja piim on modifitseerunud nahanäärmete Nahaanalüsaatorid. Naha retseptorite vahendusel võetakse vastu taktiilseid (puute- ja rõhu-), temperatuuri- (soe, külm) ja valuärritusi. Vastavad retseptorid paiknevad nahas hajusalt ja neile vastavad erinevad närvilõpmed. Puute- ja rõhuärritusi võtavad vastu erinevat tüüpi rakud; nendeks on karvkatteta nahas: 1) Merkeli rakud ja 2) Ruffini kehakesed - mõlemad reageerivad kauakestvale mehhaanilisele survele (survesensorid); 3) Meissneri kehakesed - reageerivad liikuvale mehhaanilisele ärritusele (kiiruse sensorid);
annaabi.ee 
