Villemsoni poolt. ,,Topeltelu" lavastajaks on Enn Keerd ja kunstnikuks Kristina Lõuk (külalisena). Näitleijaid ei olnud selles lavastuses palju- ,,Topeltelu" lavastajaks on Enn Keerd ja kunstnikuks Kristina Lõuk (külalisena). Näitlejateks olid selles lavastuses Sepo Seeman, Karin Tammaru, Jaan Rekkor, Liina Tennosaar (külalisena), Feliks Kark või Cardo Sommerhage (külalistena) ja Laura- Retti Laos või Nora Vahenurm (külalistena). Etendus rääkis 43. aastasest taksojuhist John Smithist, kellel oli kaks maja, kaks abikaasat ja kaks last. Ühel päeval kohtuvad Johni kaks teismelist last juhuslikult internetis ja tahavad kokku saada. Kui taksojuht on siiani veel oma kaootilist elu varjanud siis nüüd muutub see pööraste sündmuste jadaks. John püüab meeleheitlikult oma topeltelu päästa, teda abistab tema üürnik Stanley kes peab sõbra päästmiseks välja mõtlema ühe absurdsuse teise järel. Tegelasteks olid 43
Tegelikkuses aga pole teada, kas režissöör tahtiski silma paista lihtsusega või on see tingitud Iraanis olevast rangest tsensuurist. (Recknagel 2014) Selleks, et aru saada kuidas on 1979. aastal toimunud islamirevolutsioon mõjutanud Iraani filme vaatasin ma kahte filmi. Ühe filmi võtsin islamirevolutsiooni eelsest ajast ning teise rohkem tänapäevasema teose. Esimese filmina vaatasin Ebrahim Golestani loodud filmi „Brick and Mirror“ (1965). Film rääkis ühest taksojuhist, kes avastas, et üks naine jättis tema autosse oma lapse. Kogu teose vältel oli põhiliseks teemaks, mida oleks õige lapsega teha. Taksojuht tahtis last viia orbudekodusse, kuid tema tüdruksõber soovis lapse alles jätta. Filmi ühed alguskaadrid näitasid, kuidas linn tol ajal õitses, kui öises linnas särasid tuled ning majadel olid valgustatud sildid nagu suurlinnades. Mehed olid kogunenud baari, kus joodi ilmselt alkoholi ning kus
annaabi.ee 
