keskkoolis ja ERKI-s, mille lõpetas 1966.a. Töötas õppejõuna. Viljelenud monumentaal- ja vabaskulptuuri. Iseloomulik on dünaamiline ruumilahendus ja modelleering. Kasutas popkunsti võtteid. Loonud 2 monumentaalskulptuuri eesti kultuuritegelastele (,,A.H.Tammsaare monument", ,,K.J.Petersoni monument"). Soansi kunst annab edasi konfliktsust ja sotsiaalseid probleeme. ÜLO ÕUN (1940- 1988) sündis Tartus töölisperes. Õppis Tartu 2.keskkoolis ja ERKI-s, mille lõpetas 1966.a. Töötas taksodermistina Loodusmuuseumis. Loomingus kujutas inimesi, kelle konfliktsus on tema sees. Tõi skulptuuri mitmeid ootamatuid vabadusi, kangutas arusaama korralikust viimistlusest ja õigest materjalist. Tegi mitmeid portreid eesti kultuuritegelastest (,,Mikk Mikiver"), kasutas selleks kipsi, mille värvis ära. Pronksi kasutuselevõtt muutis loomingu tasakaalukamaks. Graafika nõukogude Eestis (1960-1980) Graafikas valitses 1960.-ndail üldistatud ekspressiivne kujund. Tähtis polnud ilu vaid
keskkoolis ja ERKI-s, mille lõpetas 1966.a. Töötas õppejõuna. Viljelenud monumentaal- ja vabaskulptuuri. Iseloomulik on dünaamiline ruumilahendus ja modelleering. Kasutas popkunsti võtteid. Loonud 2 monumentaalskulptuuri eesti kultuuritegelastele (,,A.H.Tammsaare monument", ,,K.J.Petersoni monument"). Soansi kunst annab edasi konfliktsust ja sotsiaalseid probleeme. ÜLO ÕUN (1940- 1988) sündis Tartus töölisperes. Õppis Tartu 2.keskkoolis ja ERKI-s, mille lõpetas 1966.a. Töötas taksodermistina Loodusmuuseumis. Loomingus kujutas inimesi, kelle konfliktsus on tema sees. Tõi skulptuuri mitmeid ootamatuid vabadusi, kangutas arusaama korralikust viimistlusest ja õigest materjalist. Tegi mitmeid portreid eesti kultuuritegelastest (,,Mikk Mikiver"), kasutas selleks kipsi, mille värvis ära. Pronksi kasutuselevõtt muutis loomingu tasakaalukamaks. Graafika nõukogude Eestis (1960-1980) Graafikas valitses 1960.-ndail üldistatud ekspressiivne kujund. Tähtis polnud ilu vaid
annaabi.ee 
