teki, nimetatakse harvikuks, harvik ei ole mets. Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise ühikuks on puistu. Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest (koosseisu, vanuse, täiuse, kõrguse, rinnasdiameetri, tagavara jne poolest). Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, ökoloogilistest ja metsamajanduslikest tingimustest (lähemalt käsitletakse neid kriteeriume takseerimise peatükis). PUISTU KOOSTISOSAD Vastavalt taimede eluvormile ja kõrgusele jaguneb puistu vertikaalsuunas mitmeks allosaks. Kõige kõrgema, ülemise osa puistust moodustavad puud, seda nim. puurindeks, mis omakorda võib koosneda 1-3 rindest, mis erinevad üksteisest võrastikutasapindade poolest. Kõige ülemist, kõrgetest puudest moodustunud rinnet nim. I rindeks e. ülarindeks, alumisi II või III rindeks e. alarindeks. Olenevalt mulla
kasutades joonise 3.2. eeskirja. Siinkohal toodud tulemused on kulukalkulatsioonides saadud väärtuste erinevad variatsioonid. Näiteks sisaldavad väravast-väravasse tulemused kulusid, mis tekivad ka “ground B“-s. Need kulud on olulised just seepärast, kuna vastasel juhul jääksid arvestamata kulud, mis seotud reisijate hilinemisega. Ainult väravas esinevate kulude all on arvesse võetud kulusi, mis tekivad väravas ootamise (GPU ja APU) faasides. Takseerimise puhul nii aktiivne takseerimine kui ka maapeal seismine ehk pausid takseerimise ajal. Antud väärtused on suuremad kui ainult väravas esinevad väärtused ainuüksi suurema kütusekulu tõttu. Maandumise kinnihoidmisel väärtused on üsna sarnased sõidul tekkivate kuludega. Ainuke erinevus on lisanduva kütusekulu tarbimine. Tabel 3.4. Boeing 737-300 taktikalised hilinemiskulud (EUR/min) 15 minutiline hilinemine 65 minutiline hilinemine
Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest (koosseisu, vanuse, täiuse, kõrguse, 5 rinnasdiameetri, tagavara jne poolest). Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, ökoloogilistest ja metsamajanduslikest tingimustest (lähemalt käsitletakse neid kriteeriume takseerimise peatükis). 3. Puistu koostisosad Vastavalt taimede eluvormile ja kõrgusele jaguneb puistu vertikaalsuunas mitmeks allosaks. Kõige kõrgema, ülemise osa puistust moodustavad puud, seda nim. puurindeks, mis omakorda võib koosneda 1-3 rindest, mis erinevad üksteisest võrastikutasapindade poolest. Kõige ülemist, kõrgetest puudest moodustunud rinnet nim. I rindeks e. ülarindeks, alumisi II või III rindeks e. alarindeks. Olenevalt mulla viljakusest ja
Metsa väiksemaks looduslikuks ühikuks on puistu. Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest (koosseisu, vanuse, täiuse, kõrguse, rinnasdiameetri, tagavara jne poolest). Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, ökoloogilistest ja metsamajanduslikest tingimustest (lähemalt käsitletakse neid kriteeriume takseerimise peatükis). 4. Puistu koostisosad Vastavalt taimede eluvormile ja kõrgusele jaguneb puistu vertikaalsuunas mitmeks allosaks. Kõige kõrgema, ülemise osa puistust moodustavad puud, seda nim. puurindeks, mis omakorda võib koosneda 1-2 rindest, mis erinevad üksteisest võrastikutasapindade poolest. Kõige ülemist, kõrgetest puudest moodustunud rinnet nim. I rindeks e
1,3 m., kuid keskmine läbimõõt ei ületa üldjuhul 6 cm. 4. Latimets - so. noor mets, kus keskmine läbimõõt jääb üldjuhul vahemikku 6...12 cm ja vanus ei ole suurem kui pool kehtestatud küpsusvanusest. Latimetsi ei määratleta hall-lepikutes selle puuliigi lühiealisuse tõttu. 5. Keskealine mets - so. mets, kus keskmine läbimõõt on suurem kui 12 cm ja mis eeloleva 10 aasta jooksul ei saavuta küpsusvanuse tingimusi. 6. Valmiv mets - so. mets, mis takseerimise hetkel ei vasta küpsusvanuse tingimustele, kuid saavutab selle lähema 10 aasta jooksul. 7. Küps mets - so. mets, mis vastab kehtestatud küpsusvanuse tingimustele. Kehtestatud küpsusuvanus sõltub puuliigist, boniteedist ja diameetrist. Küpsusvanus, sõltuvalt boniteedist. Puuliik 1A 1 2 3 4 5 5A Mä, Lh, Sd 90 90 100 120 130 140 140
annaabi.ee 
