kunagi midagi head.Mõnikord juhtub ka seda,et kellegile ei jõua kunagi kohale,mida ma täpsemalt mõtlesin ja ega ma siis enam ise ka aru ei saa millest hetkel juttu on.Loomulikut oleksin ma väga õnnelik,kui ma saaksin valida kuidas ma tahan inimesega suhelda,aga alati ei pruugi minu enda arvamus alati peale jääda ,eriti kurb on see siis,kui inimesed kellega koos olemine ja rääkimine on linnade vaheliseks takkistuseks vahepeal täiesti ära nurjub.Minu vahemaa tõttu pean ma arvestama ka oma sõpradega,mis tähendab vahel päris pikka ootamist ja endalt mitmeid kordi küsimist, ega temaga midagi ometi juhtund ei ole? Kuna meil kõigil on oma elu ja tegemised,siis on ka neil.Ma tean,et neil ei ole kerge ja nad ei saa alati minuga koos olla.Ma olen aastatega õppinud olema kannatlikum ja lootma,see on raske ja nõuab jaksu
Vaba vett nim kapillaarveeks, poorides olevat vett gravitatsiooni veeks. Sellest, kas taimed saavad vett omastada sõltub mulla pooride suurusest. Kui poorid on väga laiad, siis vesi langeb kiiresti alla põhjaveekihti. Alumine veesiduvuse piir sõltub taimede võimest vett kitsamatest pooridest välja imeda permanentne närbumispunkt mullas on nii palju niiskust, et taim ei saa enam kätte ja taim närbub. Kättesaadavuse takkistuseks on veel mulla lahuses sisalduvad lahustunud ained. Soolad mõjutavad osmoosi. Juur kasvab algul pikutu ja alles hiljem annab lisajuuri. Enamus taimi on sellise käitumisega. On ka teistsuguseid, ntks arbuus, kes kasvatab kõigepaelt väga pika peajuure. Mineraalsed toitained. Neid minearaalseid aineid, mida taim peab suht suurtes kogustes mullast saama nim tavaliselt makrotoitaineteks: N, P, S, K, Ca, Mg, Fe. Peale selle on n.n raskemetallide juurde
annaabi.ee 
