Neid on mitmeid erinevaid tüüpe kuid kõige lihtsam töötab samuti Joule'i-Lenzi seadus põhjal. See on traadijupp, millel on madal sulamistemperatuur tunduvalt madalam kui vooluringis olevate juhtmete oma. Kui vooluringus tekib ootamatult suur vool, siis põleb see traat läbi ja vooluring katkeb, hoides ära juhtmete sulamise. 2.2.3. Voltmeeter Voltmeeter on peaaegu sama, mis ampermeeter, aga voltmeetris kasutatakse spetsiaalset takistustraati, mille abil, toetudes Ohmi seadusele, saab arvutada klemmide pingete erinevuse. 2.2.4. Pingejagur Pingejagur on elektriahel, mille väljundpinge moodustab osa sisendpingest. Väljundpinge suurus sõltub elektriahela moodustavate takistite takistuse suhtest. 1 http://www.vias.org/physics/bk4_04_04b.html 2.3. Välisahela takistuse leidmine Joonis . Välisahela takistuse leidmine
Kui takistus on 20C juures 1 ja temperatuuri juurdekasv 1C, siis takistuse juurdekasv on Kõrgemal temperatuuril (üle 100C) on takistuse juurdekasv ebaühtlane st temperatuuritegur pole püsiva väärtusega. Puhaste metallide jahutamisel nende takistus väheneb ning muutub väga madalal temperatuuri (- 273C lähedal) mõningatel metallidel hüppeliselt nulliks. Elektrijuhtivus suureneb järsult. Niisugust nähtust nim üldjuhtivuseks. Mõningatel sulamitel, millest tehakse takistustraati, on eritakistus väga suur ja takistuse temperatuuritegur väga väike. Näiteks konstantaani (peamiselt vase ja nikli sulam vähese mangaani, raua ja kroomi sisaldusega) temperatuuritegur =0,000005 1/K Konstantaani kasutatakse mõõteriistade ja lisatakistite valmistamisel, so sellistel juhtumitel, kui takistus ei tohi temperatuuri kõikumisel muutuda. Söel ja elektrolüütidel on takistuse temperatuuritegur negatiivne. Ohmi seadus vooluringile
Kõrgemal temperatuuril (üle 100 °C) on takistuse juurdekasv ebaühtlane s.t. temperatuuritegur pole püsiva väärtusega. Siiski võib elektriseadmetes lubatava temperatuurivahemiku juures kasutada toodud valemeid. Puhaste metallide jahutamisel nende takistus väheneb ning muutub väga madalal temperatuuril (-273 °C lähedal) mõningatel metallidel hüppeliselt nulliks. Elektrijuhtivus suureneb järsult. Niisugust nähtust nimetatakse ülijuhtivuseks. Mõningatel sulamitel, millest tehakse takistustraati, on eritakistus väga suur ja takistuse temperatuuri- tegur väga väike. Näiteks on konstantaani (peamiselt vase ja nikli sulam vähese mangaani, raua ja kroomi sisaldusega) temperatuuritegur = 0,000005 1/K. See tähendab, et takistus temperatuuri kõikumisel praktiliselt ei muutu. Sellest ka sulami nimi (konstant = muutumatu suurus). Konstantaani kasutatakse mõõteriistade ja lisatakistite valmistamisel, s.o. sellistel juhtumitel, kui
Kõrgemal temperatuuril (üle 100 °C) on takistuse juurdekasv ebaühtlane s.t. temperatuuritegur pole püsiva väärtusega. Siiski võib elektriseadmetes lubatava temperatuurivahemiku juures kasutada toodud valemeid. Puhaste metallide jahutamisel nende takistus väheneb ning muutub väga madalal temperatuuril (-273 °C lähedal) mõningatel metallidel hüppeliselt nulliks. Elektrijuhtivus suureneb järsult. Niisugust nähtust nimetatakse ülijuhtivuseks. Mõningatel sulamitel, millest tehakse takistustraati, on eritakistus väga suur ja takistuse temperatuuri- tegur väga väike. Näiteks on konstantaani (peamiselt vase ja nikli sulam vähese mangaani, raua ja kroomi sisaldusega) temperatuuritegur = 0,000005 1/K. See tähendab, et takistus temperatuuri kõikumisel praktiliselt ei muutu. Sellest ka sulami nimi (konstant = muutumatu suurus). Konstantaani kasutatakse mõõteriistade ja lisatakistite valmistamisel, s.o. sellistel juhtumitel, kui
Kõrgemal temperatuuril (üle 100 °C) on takistuse juurdekasv ebaühtlane s.t. temperatuuritegur pole püsiva väärtusega. Siiski võib elektriseadmetes lubatava temperatuurivahemiku juures kasutada toodud valemeid. Puhaste metallide jahutamisel nende takistus väheneb ning muutub väga madalal temperatuuril (-273 °C lähedal) mõningatel metallidel hüppeliselt nulliks. Elektrijuhtivus suureneb järsult. Niisugust nähtust nimetatakse ülijuhtivuseks. Mõningatel sulamitel, millest tehakse takistustraati, on eritakistus väga suur ja takistuse temperatuuri- tegur väga väike. Näiteks on konstantaani (peamiselt vase ja nikli sulam vähese mangaani, raua ja kroomi sisaldusega) temperatuuritegur = 0,000005 1/K. See tähendab, et takistus temperatuuri kõikumisel praktiliselt ei muutu. Sellest ka sulami nimi (konstant = muutumatu suurus). Konstantaani kasutatakse mõõteriistade ja lisatakistite valmistamisel, s.o. sellistel juhtumitel, kui
Kõrgemal temperatuuril (üle 100 °C) on takistuse juurdekasv ebaühtlane s.t. temperatuuritegur pole püsiva väärtusega. Siiski võib elektriseadmetes lubatava temperatuurivahemiku juures kasutada toodud valemeid. Puhaste metallide jahutamisel nende takistus väheneb ning muutub väga madalal temperatuuril (-273 °C lähedal) mõningatel metallidel hüppeliselt nulliks. Elektrijuhtivus suureneb järsult. Niisugust nähtust nimetatakse ülijuhtivuseks. Mõningatel sulamitel, millest tehakse takistustraati, on eritakistus väga suur ja takistuse temperatuuri- tegur väga väike. Näiteks on konstantaani (peamiselt vase ja nikli sulam vähese mangaani, raua ja kroomi sisaldusega) temperatuuritegur = 0,000005 1/K. See tähendab, et takistus temperatuuri kõikumisel praktiliselt ei muutu. Sellest ka sulami nimi (konstant = muutumatu suurus). Konstantaani kasutatakse mõõteriistade ja lisatakistite valmistamisel, s.o. sellistel juhtumitel, kui