Kostmine küsimusele mis on valgustus Nagu ütleb autor: ,,Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest." Kant peab oluliseks, et inimene mõtleks ning avaldaks neid mõtteid avalikult olles otsekohene. Oma teoses ,,Kostmine küsimusele mis on valgustus" arutleb autor selle üle, kuidas rahvas ennast valgustab ning mis on takistusel valgustumisel. Põhjusteks, miks suur osa inimesi kannatab nn omasüülises alaealisuses on laiskus ja argus. Inimesele on kergem ja mugavam kui tema eest on eestkostijad. Nii toob Kant näite inimesest kellel võiks aru asemel olla raamat, südametunnistuse asemel hingekarjane jne. Palju raskem näib olevat ise mõelda, ning alaealisus on harjumuspäraseks saanud. Avaldan siinkohal enda tähelepaneku. Inimesi õpetatakse juba noorest peale järgima seadusi, kuuletuma koolis õpetajale
Thompsoni valem võnkeperiood on võrdeline ruutjuurega induktiivsusest ja mahtuvusest. T = 2 LC Vahelduvvool elektrivool, mille suund ja suurus perioodiliselt muutuvad. See on harmooniline võnkumine. Saamine põhineb elektromag indukts nähtusel. (metalljuhis toimub elektronide võnkumine tasakaaluasendi ümber.) Vahelduvvoolu voolutugevuse efektiivväärtuseks nim niisugust alalisvoolu, mis eraldab antud takistusel 1 Im I= perioodi jooksul sama suuruse soojushulga nagu antud vahelduvvoolgi. 2 Võnkering on elektriahel, milles tekivad elektromagnetvõnkumised; koosneb kondekast ja induktiiv- poolist.
Viljandi Ühentatud Kutsekeskkool Referaat VEDELIKAMORTISAATOR Koostas: Marko Illus Vana-Võidu 2011 Vedelikamortisaator Amortisaatorite ülessanne on summutada vedrude (kere) võnkumist. Nende töö põhineb vedeliku (õli) läbi väikeste avade voolamise takistusel, takistades sellega amortisaatori kolvi ja kogu vedrustuse vaba liikumist. Amortisaatori takistus on suurem tema pikenemisel. Amortisaatorid leevendavad teekonarustel tekkivaf autokere küikumist ja muudavad sõitmise mugavamaks. Amortisaatorid on ka üks tähtsaim auto esmase ohutuse tagaja- olulise poolest võrreldav rehvide ja piduritega, neil on auto juhitavuse, pidurdamise ja teelpüsimise seisukohalt lausa võtmeroll
voolutugevus käsikäes. Öeldakse, et pinge ja voolutugevus on omavahel faasis. Induktiivtakistus Induktiivtakistust XL = L avaldab vahelduvvoolule juhtmepool, mille induktiivsus on L. Seejuures on vahelduvvoolu ringsagedus. Pool hakkab toimima vooluallikana, mis pidurdab väljastpoolt peale sunnitavat voolu muutumist. Puhtalt induktiivsel takistusel energiat soojusena ei vabane. Voolu kasvu käigus salvestab induktiivpool energiat ning voolu kahanemisel annab ta selle ära vooluringi teistele osadele. Voolutugevus jõuab nii oma maksimaal- kui ka
$ (kõverast c paremal, viirutatud ala) voolu toime on selgelt ohtlik: kõver c vastab südamefibrillatsiooni tõenäosusele 5%, kõver c vastab südamefibrillatsiooni tõenäosusele 50%, kõverast c paremal on südamefibrillatsiooni tõenäosus üle 50%. Ettekujutuseks: Kui inimene puudutab pingestatud või rikke tõttu pinge alla sattunud osi tekib läbi tema keha rikkevool, mille väärtus võrgupingel 400 V ja keha takistusel umbes 1 k võib olla (sõltuvalt üleminekutakistusest) kuni U 400 I= = = 0,4 A = 400 mA. R 1000 Kui vooluahelas on rikkevoolukaitse, mille rakendusvool on tavaliselt 10 või 30 mA ja rakendusaeg 20...30 ms, on inimene voolu ohtliku toime eest väga suure tõenäosusega kaitstud. Vahelduvpinget alla 50 V 50 Hz ja alalispinget alla 120 V nimetatakse kaitseväikepingeks. See pinge on sedavõrd madal, et tema toimel inimkeha läbiv
b) Osakesed on pidevas liikumises c) Osakeste vahel mõjuvad vastastikused jõud d) Osakesed liiguvad ühesuguste kiirustega 12) Bitt on a) Virtuaalne osake, mis vahendab tugevat vastastikmõju b) Negatiivse entroopia mõõtühik c) Virtuaalse reaalsuse kvant d) Mälupesa oleku tõenäosus 13) Kui gaasihulga ruumala jääb konstantseks, aga rõhk kasvab, siis temperatuur a) Kasvab b) Kahaneb c) Ei muutu 14) Kui voolutugevus kasvab 2 korda, siis võimsus takistusel a) Kasvab sqr. 2 korda b) Kasvab 2 korda c) Kasvab 4 korda d) Ei muutu 15) Magnetvälja energia tihedus aines on a) Võrdeline magnetilise induktsiooni suurusega b) Võrdeline magnetilise induktsiooni suuruse ruuduga c) Pöördvõrdeline keskkonna magnetilise läbitavusega d) Võrdeline keskkonna magnetilise läbitavusega 16) Valguslainete erinev sagedus näitab erinevat a) Eredust b) Värvi c) Amplituudi d) Kiirust
( A1 40mm) . 10. Etteantud C ja L väärtustel määrake Rs muutmisega eksperimentaalselt võnkeringi kriitilisele reziimile vastav aktiivtakistus (jälgige joonist 10.3), liites takistussalvelt saadud takistuse väärtusele Rs kindlasti induktiivpooli takistuse R0 ( R = R0 + Rs ) . Võrrelge seda teoreetilise kriitilise takistusega Rk, mis arvutage valemi (7) järgi. 11. Uurige sumbuvaid võnkumisi juhendaja poolt antud vähemalt 7 erineval takistusel või siis erinevatel mahtuvustel järgmiselt: a. Mõõtke iga Rs väärtuse korral, kasutades ostsilloskoobi mastaapvõrku, ülespoole x-telge jäävate järjestikuste amplituudide A1, A2, A3 ja A4 suurused, nihutades nad eelnevalt horisontaalnihutuse nupuga y-teljele. A1 suurus on soovitav iga R (või C) väärtusel, kasutades võimendusnuppu, suurendada 40mm. Tulemused kandke tabelisse. b
Suurendada juhi pikkust kaks korda on sama, mis ühendada teine täpoelt sasugune juht esimesega jadamisi. Niisuguse ühenduse kogutakistus on esialgsest kaks kroda suurem. *juhi tkaistust R on pöördvõrdeline juhi ristlõike pindalaga S - - - juhi ristlõikepindala kahekordne suurendamine teise samasuguse juhi ühendamsit esimsesega rööbiti. See põhjsutab taksituse kahekordse vähenemise. *maetrjalist *tembepratuurist *omadustest --KUS KASUTATAKSE TAKISTUSEL T0 SÕLTUVUST? SELGITA.. 8. MIS ON ÜLIJUHT JA KUS NEID KASUTATAKSE? Ülijuht on juht, millel puudub takistus. 9. ALALISVOOLU TÖÖ JA VÕIMSUS. TÄHIS JA ÜHIK. (1 ÜLESANNE) TÖÖ: Elektrivälja tööd lanegukandjate suuantud liikumise tagamisel nimetaatakse sageli ka elektrivoolu tööks. Tähiseks on A jaühikuks J.. Valem = A=Nt ja A=Uit v voolumõõtja. VÕIMSUS: Ajaühikus tehtav töö. Tähiseks N ja ühikuks W ja hobujõud. Valem=N=A/t 10
kus c E on alalisvoolumasina elektriline konstant, mis arvestab ankrumähise poolide arvu ja nende sektsioneerimise viisi, juhtmekeerdude arvu w sektsioonis, induktori pooluste arvu jt konstruktsiooni iseärasusi; w ankru pöörlemise nurksagedus ja ühe pooluse magnet- voog. Korrutis w F määrab suuruse dF / dt maksimumväärtuse. Alalisvoolugeneraatori klemmipinge U on aga väiksem ankrus indutseeritud elektromotoor- jõust pingelangu võrra ankruahela takistusel Ra : U = e - I a Ra . (4) 5. Alalisvoolugeneraatori karakteristikud Alalisvoolugeneraatori tööd iseloomustavaid põhikarakteristikuid on kolm: 1. Tühijooksu karakteristik e = f ( I e ) näitab ankru emj e sõltuvust ergutusvoolust I e ankruvoolu puudumise ( I a = 0 ) ja konstantse pöörlemiskiiruse1 n = const korral. 2. Väliskarakteristik U = f ( I ) on ankru (generaatori) klemmipinge U sõltuvus
Seetõttu saame väikese takistusega vooluallika elektromotoorjõudu üsna täpselt mõõta suure sisetakistusega voltmeetriga. Elektromotoorjõu definitsioonist on teada, et laengu q viimiseks läbi kogu vooluringi tehakse töö: A = ε q . Järelikult vooluallika koguvõimsus on: Eelviimasest valemist järeldub, et vooluallika koguvõimsus N on maksimaalne lühise korral ( R →0 ). Kuid siis eraldub kogu võimsus vooluallika takistusel r ja kasulik võimsus N1 võrdub nulliga (valem 1). Välistakistuse R kasvades koguvõimsus N väheneb ning N →0 , kui R → ∞ . Kasulik võimsus N1 seevastu võrdub nulliga kahel juhul: juba vaadeldud lühise ( R →0 ) korral, aga ka avatud ahela ( R → ∞ ) juures. Järelikult peab kasulik võimsus koormustakistuse R kasvades selle teatava väärtuse korral saavutama maksimumi. Sellise takistuse Rm leidmiseks, mille juures kasulik võimsus N1 oleks maksimaalne, leiame
Kasutame transistori omadust voolu võimendada. Skeemis hoitakse tarnsi baasipinge ja järelikult ka baasi vool paigal stbilitronil tekkiva muutumatu pingega. Väljundpinge püsib paigas, kuna baasivool oli paigas. Järelikult ei muuda sisendpinge suurem kõikumine skeemi väljundpinget. Loomulikult töötab asi teatud piirideni: sisendpinge peab olema kõrgem stabilitroni tööpingest (ntx. 12V) vähemalt 3V võrra, sest niipalju kaob ära transi enese sisemisel takistusel. Kui paralleelselt stabilitroniga ühendada potekas ja transi baas ühendada pote liugkontaktiga, saame reguleeritava väljundpingega toiteallika. 2. näide. 2 transiga annab teha helisignaali generaatori. Joonisel näidatud lülitust kutsutakse multivibraatoriks. Väljundsignaal on 4-nurkne impulss, seega töötavad transid antus skeemis LÜLITIREZIIMIS (kinni ja lahti). Genereeritava heli sagedus sõltub takistitest R2 ja R3 ning kondedest C1 ja C2. Kui
Selle mootori ankur on ühendatud elektrilise võimendi väljundklemmidega. Signalisaatorina kasut potentsiomeetrit R 1, mis on lülitatud muutumatu pingega vooluallika klemmidele.Reguleeritava parameetri mõõtmiseks kasutatakse potentsiomeetrit R2, mis on ühendatud reuleeritava generaatori harjadega. Võrdlevaks elemendiks ja juhtimissignaalide anduriks on takistus R, mis on lülitatud signaliseeriva ja mõõtva potentsiomeetri liugurite vahele. Pingelangu sellel takistusel kasutatakse t'iendava mootori töö juhtimiseks. Seades generaatori ergutusringi regulaatori reostaadi vastava seadme abil nõutavale reziimile, lülitatakse süsteem tööle. Koormuse suurenemisest tingitud generaatori pinge langemisel tekib võrdleva elemendi ahelas pinge deltaU, mis on võrdne signaliseeriva ja mõõtva potentsiomeetri pinge vahega. Samaaegselt tekib pinge ka täiendava mootori harjadel. Nimetatud mootori rootor hakkab pöörlema ja nihutab reguleeriva reostaadi liugurit
liikumiseks). Võimsusteguri väärtused võivad olla 0 kuni 1. vaid aktiivtarviti korral. Majanduslikest kaalutlustest lähtuvalt püütakse hoida cos vahemikus 0,8...1. Kompenseerimisseadmete abil on võimalik võimsustegri väärtust parandada. Aktiiv- ja mahtuvusliku takistusega ahel Erinevalt RL-ahelast on RC-ahelas vool pingest nurga võrra ees. Sarnaselt RL-ahelaga tekkib ka selles ahelas kaks osapinget: aktiivtakistusel aktiivpinge Ua mahtuvuslikult takistusel mahtuvuslik pinge Uc. Vool selles ahelas: , kus Toiteallikast tarbitav võimsus RCL-ahel Ahel, mis koosneb aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvuslikust takistusest. Kui ahela aktiivtakistus on suurem reaktiivtakistusest, siis on ahel aktiivse iseloomuga. Kui ahela reaktiivtakistus on suurem aktiivtakistusest, siis on ahel reaktiivse iseloomuga. Kui reaktiivse iseloomuga ahelas on induktiivtakistus mahtuvuslikust takistusest suurem siis on ahel induktiivse iseloomuga ning on reaktiivvõimsuse tarbija
vaadelda kui lisa kondensaatorit, mis voolu kasvamisel laadub, kahanemisel annab energiat ahelasse tagasi. Pinge ja voolutugevuse vahel faasivahe pii/2. Soojust puhtalt ei eraldu. Pinge jääb voolutugevusest ajaliselt veerand perioodi maha. (Xc 1 jagatud (w . c) Vahelduvvoolu võimsus Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtuseks nim. sellist alalisvoolu tugevust, mille korral aktiivtakistusel eraldub vaadeldava vahelduvvooluga võrreldes ühesugune võimsus Takistusel eralduvat võimsust nim. aktiivvõimsuseks Transformaator ehk trafo Koosneb kahest poolist, mis on ühisel raudsüdamikul Primaarmähis on mähis, millele rakendatakse pinge Sekundaarmähis on see, millelt võetakse trafolt vabanev pinge Töö põhimõte: Primaarmähises tekitab muutuva elektromotoorjõu sekundaarahelas Rakendusi: elektrienergia ülekanne, mida kõrgem pinge seda väiksem vool. Auto süütepool, ahelate ühendamiseks sidestustrafo alalisvool ei läbi
t t R+r Samal ajal tarbijal eraldunud vimsus ehk nn. kasulik vimsus: 2 R N 1=IU =I 2 R= 2 ( R +r ) Eelviimasest valemist järeldub, et vooluallika koguvõimsus N on maksimaalne lühise korral R 0 Kuid siis eraldub kogu võimsus vooluallika takistusel r ja kasulik võimsus N1 võrdub nulliga (1). Välistakistuse R kasvades koguvõimsus N väheneb ning N 0 , kui R . Kasulik võimsus N1 seevastu võrdub nulliga kahel juhul: juba vaadeldud lühise R 0 korral, aga ka avatud ahela R juures. Järelikult peab kasulik võimsus koormustakistuse R kasvades selle teatava väärtuse korral saavutama maksimumi. Sellise takistuse Rm leidmiseks, mille juures kasulik võimsus N1 oleks maksimaalne, leiame valemist (1) tuletise takistuse R järgi
Rotameetrid on mõeldud kasutamiseks homogeenstete läbipaistvate vedelike ja gaaside kulu mõõtmiseks suletud torustikes. Rotameetrid ei vaja tööks täiendavat toiteallikat. Rotameeter töötab järgmisel põhimõttel. Tõusva voolusega koonilisesekanalis 1, kus ristlõige suureneb, asetseb ujuk 2. Tema kõrguse kanalis määrab üheselt vedeliku kulu läbi kanali. Mida suurem on kulu, seda suurem on vooluse rõngakujuline ristlõikepind ja seda kõrgemale tõuseb ujuk kanalis. Rõhulang takistusel age ei muutu. 16. Ultrahelikulumõõtturi töö põhineb nähtusel, et ultraheli leviku faktiline kiirus liikuvas keskkonnas sõltub ultrahelikiiruse ja keskkonna liikumise kiiruse vektorite vastastikuses suhtes. Kui näiteks ultraheli ja vedelik liiguvad ühes suunas, siis aeg, mille jooksul heli läbib vedelikus teatud vahemaa L. Elektromagnetilised kulumõõturid. Elektromagnetilise e. induktsioonkulumõõturi töö põhineb
formeeritud kanaliga F-MOS transistoril on enamkasutatav reziim vaesustusreziim. Sellise reziimi saamiseks tuleb n-kanaliga transistori paisul anda lätte suhtes negatiivne pinge. Paisu muutmiseks vajalikul määral lätte suhtes negatiivsemaks võiksime kasutada täiendavat alalispinge allikat, kuid see muudaks lülituse keerukaks. Enamlevinud on võte, kus paisule antakse null pinge (joon.1.19), ühendades ta läbi takistuse maaga, ja seejärel muudame pingelangu abil takistusel RS lätte vajalikul määral positiivsemaks E g = RC * I D . +E JFET R U D A D
tugevusega üle 100A. Juhi takistus. See on juhtmes tekkiv vastupanu voolule. Takistus sõltub: · juhtme materjalist · juhtme pikkusest · juhtme ristlõike pindalast Erinevad materjalid juhivad voolu väga erinevalt (kui mäletad mõned ei juhtinud üldse voolu). Head voolujuhid on hõbe, vask, alumiinium; kaks viimast on ka põhilised materjalid juhtmete ja kaablisoonte valmistamisel. Mida pikem on juhe, seda suurem on tema takistus. Juhtme ristlõikega on takistusel vastupidine seos, mida suurem on ristlõike pindala, seda väiksem on on juhtme takistus. Takistuse mõõtühik on oom (lühend ) Pinge, voolutugevus ja takistus on omavahel seotud, ühe suuruse muutumisel muutub ka mõni teine neist. Seda sõltuvust nimetatakse ohmi seaduseks. Elektrivoolu võimsus. Ajaühikus elektrivoolu poolt tehtud töö on elektrivoolu võimsus. Võimsuse ühikuks on vatt (W). Tehtud tööd on võimalik arvutada: korrutades omavahel aja, pinge ja voolutugevuse
vähendab Rsists=Rsis*K/Kts, suurendab Rvaljts=Rvalj*Kts/K. PTS-ga komparaator (Schmitti trigger). Sagedusriba kitseneb 3. . Rakendamis pinge Ur=Utg+(U+valjmax-Utg)/(R1+R2)*R1, lahti laskmine Ull=Utg-(U- + - valjmax+Utg)/(R1+R2)*R1 Hüstereesi laius Ug=Ur-Ull=R1/R1+R2*(U valjmax+U valjmax). 4. BT lubab suuremat koormusvoolu. Loll viga: kui S suletud(transs avatud), siis max vool- >läheb takistusel soojuseks P=U2/R=5V2/R, selle vea parandab CMOS=KMOP: R asemel ka transs(S2)-toitest +5V voolu maha ei lasta, sest üks lüliti alati kinni, S1=nMOP, S2=pMOP trans. Suurtel sagedustel efektiivsus kaob. transi baar. Tarbib vähem võimsust. NAND nende baasil. Transside paar (ühel inv baas või siis npn ja pnp paar) 5. ühendab ühe sisendi(2n) väljundiga, n aadressi sisendit. Komb.Sk. Vaja ühe siini peal saata. Kommutaator, ümberlüliti. Pilet 3. 1. türistori volt-amper karakteristik
elektrienergia vabaneb soojusena. Aktiivtakistusel muundub elektrienergia soojuseks. Aktiivtakistusel muutuvad pinge ja voolutugevus käsikäes. Öeldakse, et pinge ja voolutugevus on omavahel faasis. Induktiivtakistus Induktiivtakistust XL = L avaldab vahelduvvoolule juhtmepool, mille induktiivsus on L. Seejuures on vahelduvvoolu ringsagedus. Pool hakkab toimima vooluallikana, mis pidurdab väljastpoolt peale sunnitavat voolu muutumist. Puhtalt induktiivsel takistusel energiat soojusena ei vabane. Voolu kasvu käigus salvestab induktiivpool energiat ning voolu kahanemisel annab ta selle ära vooluringi teistele osadele. Voolutugevus jõuab nii oma maksimaal- kui ka minimaalväärtuseni pingest hiljem, sest just voolu muutus põhjustab pooli takistava toime. Mahtuvustakistus Avaldab vahelduvvoolule kondensaator, mille mahtuvus on C. Vahelduvvool on suuteline kondensaatorit läbima. Laetud osakeste
Vedelkristallpaneel. Eelised, puudused + - valjmax +Utg)/(R1+R2)*R1 Hüstereesi laius Ug=Ur-Ull=R1/R1+R2*(U valjmax +U valjmax ). 3. U->I muundur 4. BT lubab suuremat koormusvoolu. Loll viga: kui S suletud(transs 4. TTL loogika 2 2 avatud), siis max vool->läheb takistusel soojuseks P=U /R=5V /R, selle 5. Asünkroonne summeeriv loendur vea parandab CMOS=KMOP: R asemel ka transs(S 2)-toitest +5V voolu 1. JOONIS1 u2=u1*r2/(r1+r2)-pingejagamistegur. koormatud, siis maha ei lasta, sest üks lüliti alati kinni, S1=nMOP, S2=pMOP trans. väljundis 2 paralleel takistit (1 on tarbija) Suurtel sagedustel efektiivsus kaob. transi baar. Tarbib vähem võimsust
pinget stabiliseerida. Nendega järjestikku ?hendatakse, aga stabiliseerimis takistus. Kui sisendpinge on väike, kuni pingeni U1, kulgeb vool läbi stabiliseerimis takisti ja tarbija. Väljundpingel muutub koos sisend pingega, kuid pinge stabilitronil on jõudnud stabiliseerimis pingeni, siis tekkib läbi stabilitroni vool, mis hakkab kõige väiksematelgi pinge muutustel järsult suurenema. Sellega koos hakkab suurenema ka pinge lang stabiliseerimis takistusel ning väljund pinge muutub vähe (valem 2). Stabilitrone valmistatakse väga paljudele erinevatele pingetele vahemikus 3-200V. Erinevatel stabiliseeritud pingete saamiseks tuleb valida sobiva Zener pingega stabilitron. Stabilitrone valmistatakse ka erinevatele vooludele. Väikevõimsusliste vool on kuni 50mA keskmise võimsuselistel kuni 200mA ja suure võimsuselisel kuni 5A. 1.9 Valgusdioodid e. LED
tekitavad väiksesed sisendpinge muutused suhteliselt suuri emittervoolu muutuseid. 2.Peaegu sama suured voolumuutused kanduvad üle ka kollektorvoolule, kuna vooluülekandetegur = ... 1 3.Kollektorringi takistus on aga suur, kuna kollektorsiire on vastupingestatud . Lülitades sinna lisatakistuse koormuseks, ei mõjuta see kogu kollektorringi tööd. 4.Seega kanduvad emiteeris põhjustatud voolumuutused, ülekandununa kollektoriahelasse aga suurel kollektori takistusel pingemuutuse mis oleks väljundpingeks. KOKKUVÕTLIKULT Uvälj = (delta) IC * RK (vaskule poole avatud SUURUS m ) Usis = (delta) IE * r sus K= Uvälj KOKKUVÕTTEKS Väikese takistusega emitterringis sisendpinge poolt tekitatud voolumuutused kanduvad peaaegu samasuurtena üle suure takistusega kollektorringi ning kollektorringi lülitatud koormustakistilt saamegi võimendatud väljundpinge. TAKISTUSE MUUNDUR transistor? TRANSfer-resISTOR
ümberlülitumine. Võnkesagedus on määratud ajakonstantidega C2*R1 ja C1*R2. nimetatud Seetõttu eelistatakse ühefaasilistes alaldites trafo keskväljavõttega lülitust ja kolmefaasilistes alaldites ajakonstantidele avaldab mõju ka loogika takistus ja kui see on suur siis tekib väljund takistusel poolperiood alaldi lülitust. Aktiivkoormuse korral on olukord lihtne tarbijat läbiv vool moodustub laadimisvoolus pingelang, ning impulside kuju moonutub, nii et impulsi kestel tekib pingetõus. impulsidest, mille vahel on paus, kusjuures selle pausi kestus on võrdne tüürnurgaga. Induktiivse
Match Resolver e. mitme sõna kokkulangemise lahendaja). *Kahe pordiga mälu(Dual-ported RAM) kahe pordiga suvapöördusmälu on selline suvapöördusmälu mälutüüp, mis lubab mitmel lugemis- ja/või kirjutustsüklil toimuda samaaegselt. Tüüpiliselt on VRAM(Video RAM) kahepordiline, lubades seejuures protsessoril pilti samaaegselt valmis joonistada kui teda ekraanile kandma hakatakse. 40. Puudutustundlik ekraan[1] *Takistusel põhinev(Resistive): ekraani peal kilekiht, millel takistitega maatriks. Selle peal teine kile. Vajutus ekraanile muudab maatriksi mingi elemendi takistust: ridade ja veergude pingete skaneerimisega on võimalik kindlaks teha, kuhu vajutati. Lisaks inimsõrme puudutusele reageerib ka muust materjalist esemete puudutustele. Takistusel põhinev puutetundlik ekraan tundub näpu all pehme. (Levinuim, 75% puudutustundlikutest ekraanidest valmistatud antud tehnoloogia järgi).
Raua eritakistus on sellest umbes 10 korda suurem. Dielektrikutel on eritakistus väga suur. Näiteks klaasil on see 109-1012*m. 5. TAKISTITE JADA- JA RÖÖPÜHENDUS Jadaühenduse juhul on kõiki takisteid läbiva voolu tugevus I. Potentsiaalide erinevuse takistite otstel saame avaldada Ohmi seaduse kaudu. , , , kus R1, R2, R3 on takistite takistused. Suurused U1, U2 ja U3 nimetatakse ka pingelanguks vastavalt takistustel R1, R2 ja R3. Pingelang kõigil kolmel takistusel kokku tuleb: U= U1+U2+U3=I(R1+R2+R3). Saime Ohmi seaduse kogu vooluringi kohta, kusjuures R=R1+R2+R3 on kolme jadalülituses oleva takisti kogutakistus. Jadaühenduses on takistite kogutaksitus võrdne üksikute takstite takistuste summaga. Rööpühenduse koguvool I jaguneb vooluringis kolme harru I1, I2 ja I3, nii et I=I1+I2+I3. Kõigil takistitel on üks ja seesama pingelang U. Vastavalt Ohmi seadusele saame avaldada voolutugevused läbi takistite , , .
energiabilanss. Sel juhul väheneb just organismi rasva hulk ning säilib sportlasel ka kehaline töövõime suudab korralikult treenida ja võistlustel osaleda. Mida kauem toimub selline kaalu langetamine, seda enam hakkab vähenema rasva hulk. Nädalas aga ei tohiks kaal langeda mitte rohkem kui 0,8 1 kg. Kaalu langetamise ajal tuleks (võimaluse korral) vastavate mõõtmistega pidevalt jälgida oma keha kompositsiooni muutusi. Eestis on palju levinud bioelektrilisel takistusel põhinev aparatuur (inglise keeles: bioelectrical impedence), mis kiiresti ja hõlpsasti annab tulemuse, kuid täpsete andmete saamiseks eeldab see meetod, et arvestataks oma vedeliku tarbimist ja kehalist aktiivsust enne mõõtmist. Vedeliku vähenemine organismis näitab selle meetodi puhul väiksemat rasva protsenti. Ka on kaheldav, kas selle meetodi puhul tulevad esile sportlasele olulised väikesed nihked. On mitmeid kalleid
emittersiirde pingelangu võrra sisendpinge võrra väiksem, seetähendab et pingevõimendus on väiksem kui üks. Tänu tugevale negatiivsele tagasisidele avalduvad temas mitmed kasulikud omadused. 1. Et tal on suur sisendtakistus, sest emitter takistuse pinge toimides tagasiside pingena mõjub sisendpingele vastu, kui sisendsignaal suureneb püüdes suurendada ka sisendvoolu siis pingelang emitter takistusel samuti suureneb, see toob baasi ja emitteri vahelise pinge vähenemise ning sisendvool väheneb. Sisendvoolu vähenemine on samaväärne sisendtakistuse suurenemisega. Kui ühise emitteriga sisendtakistus on mõne Kiloohmi piires, siis emitterjärguri sisendtakistus on kümnetes kiloohmides, seega sobib emitterjärgur sisendastmeks kui kasutame nõrka signaali allikat.
sõltuvus ergutusvoolust muutub tühijooksukarakteristiku sirgjoonelisele osale puutujaks (sirge 3). Siis G ei erguta ise. Takistust, mil G endaergutus lakkab, nim. kriitiliseks. Endaergutus on võimalik alles sellisel pöörlemiskiirusel, mis ületab teatud väärtuse ja nim. samuti kriitiliseks. Endaergutuse karakteristik (joonis 5.7), mis kujutab endast tühijooksul G klemmipinge sõltuvust pöörlemiskiirusest ergutusahela muutumatul takistusel. Algul pöörlemiskiiruse kasvades tõuseb vähe, ületades kriitilise punkti kasv kiireneb ja nimikiiruse saavutamisel pinge kasv aeglustub. G küllastub.
nim vooluallikaks, ja selle seadme poolt ühiklaengu üleviimisel tehtud tööd tema elektromootorjõuks. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: I=ε/R+r vaata veel Kirchoffi reeglid. 1. Hargnemispunktides voolude summa on null, kusjuures sisenevad voolud loetakse pos, väljuvad voolud neg. ehk summaarne vool hargnemispunktides on 0. I1+I4+I3-I2=0 2. Kinnises kontuuris EMJ ε summa võrdub pingelangude (RI) summaga takistusel, kusjuures emj on pos, kui kontuuri ringkäigu suund ühtib emj allika poolt tekitatud voolu suunaga ja pinge on pos, kui valitud haruvoolu suund ühtib kontuuri valitud ringkäigu suunaga. Joul-lenzi seadus-kõrvaliste jõudude töö muundub soojusenergiaks. A=Q=IUt. IJ. Voolu võimsus o järelikudl P=dA/dT=IU=U2/R Erineva takistusega lambid põlevad: Q=I2Rt=U2t/R vaata veel Magnetväli eksisteerib ainult liikuva laengu ümber ja seda on võimlik avastada liikuvale laengule mõjuva jõu kaudu
Kui dest. vett ei lisata õigeaegselt viib see plaatide kuivamisele. Geel ja AGM tüüpi akud on eriti tundlikud ülelaadimisest põhjustatud plaatide ärakuivamisele. Kui aktiivaine lasta ära kuivada, on ta akule pöördumatult kadunud. Seega ülelaadimine võib akule olla sama kahjulik kui alalaadimine. Pundumine pliiplaatide kaardumine kuumenemise tõttu. Akudel on sisetakistus, mis kasvab temperatuuri kasvades laadimise käigus ja mida enam voolu läbib akut, seda enam sel takistusel eraldub soojust, mis viib pliiplaatide deformeerumise ja plaatidevahelise separaatori purunemiseni ja lõpuks omavahelise kokkupuuteni ja kohaliku lühiseni plaatide vahel, ,,tappes" lühistunud akupurgi ja lõpuks kogu aku. Separaatori elektrolüüti läbilaskevate omadustega materjal on väga oluline akude pikaealisuse seisukohalt, kui see puruneb, tekib seal kohalik lühis. SULFATISEERUMINE JA FORMATEERIMINE Aku tühjenemise-laadimise käigus koguneb pikapeale plaatidele pliisulfadi kiht.
Skeem. Olgu meil hargnevast ahelast eraldatud kinnine kontuur. Märgime voolude ja elektromotoorjõudude suunad ja valime ise ringkäigu suuna. Kirjutame vastavalt skeemile kolm võrrandit ja liidame võrrandid kokku. 35. Tuletage vooluallika kasuteguri valem. Maksimaalse võimsuse saame kätte vooluallikast sise- ja välistakistuse võrdsuse korral. Maksimaalse võimsuse korral on vooluallika kasutegur 50% 36. Tuletage takistusel R eralduv võimsuse arvutamise valem. 37. Lähtudes välisahelas eralduva võimsuse arvutamise valemist, leidke millise välisahela takistuse R korral on võimsus maksimaalne. Sisetakistus r on etteantud suurus. Välistakistuse R võime aga valida. Millise välistakistuse R korral on välistakistusel eralduv võimsus maksimaalne? 38. Lähtudes Newtoni II seadusest, tuletage Ohm'i seadus diferentsiaalkujul. 39
Skeem. Olgu meil hargnevast ahelast eraldatud kinnine kontuur. Märgime voolude ja elektromotoorjõudude suunad ja valime ise ringkäigu suuna. Kirjutame vastavalt skeemile kolm võrrandit ja liidame võrrandid kokku. 35. Tuletage vooluallika kasuteguri valem. Maksimaalse võimsuse saame kätte vooluallikast sise- ja välistakistuse võrdsuse korral. Maksimaalse võimsuse korral on vooluallika kasutegur 50% 36. Tuletage takistusel R eralduv võimsuse arvutamise valem. 37. Lähtudes välisahelas eralduva võimsuse arvutamise valemist, leidke millise välisahela takistuse R korral on võimsus maksimaalne. Sisetakistus r on etteantud suurus. Välistakistuse R võime aga valida. Millise välistakistuse R korral on välistakistusel eralduv võimsus maksimaalne? 38. Lähtudes Newtoni II seadusest, tuletage Ohm'i seadus diferentsiaalkujul. 39
Elektrotehnika eksami kordamisküsimused 1. Seadused alalisvooluringis a)Takistite jadaühendus Takistite jadaühenduse korral on ühenduse otstele rakendatud pinge võrdne üksikute takistuste pingete summaga. U=U1+U2+...+Un Voolutugevus on kõigil takistitel sama. I=const. Kogutakistus jadaühenduse korral võrdne üksiktakistuste summaga. R=R 1+R2+...+Rn b)Takistite rööpühendus Takistite rööpühenduse korral on pinge igal takistusel sama. U=const. Voolutugevus ühenduse otstel on võrdne takistusi läbivate voolude summaga. I=I1+I2+...+In Rööpühenduse korral on kogutakistuse pöördväärtus võrdne üksikute takistuste pöördväärtuste summaga. 1/R=1/R1+1/R2+...1/Rn. Kui kõik takistused on samad, siis kogutakistus R=R1/n (n – takistuste arv). c)Ohmi seadus Vooluahelat läbiva voolu tugevus on võrdeline selle lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. I=U/R
Seejuures selle Diferentsiaal võimendi võimendus astmed on omavahel sidestatud ühise emitter takistuse kaudu, kui me karakteristika paiknemine teljestikus sõltub Op võimendi kui elemendi transiit sagedusest ja võimendu anname esimesse sisendisse positiivse signaali, siis hakkab suurenema VT1 kollektori vool ja ka vool tegurist. Kui me kasutame mingit Op võimendit, siis me lisame talle tagasiside ahela, millega läbib emitter takistuse. Emitter takistusel tekkib pingelang, mille pluss on suunatud VT2 emitterile, see määratakse võimendus tegur. Sellega on määratud võimendi reaalne ülemine sageduspiir, mille puhul on samaväärne teise transistori sisendpinge vähenemisega, ning see toob kaasa teise transistori kollektor tekkib võimenduse langus 3 Db. Kui me suurendame tgasiside ahela muutmisega võimendus tegurit, voolu vähenemise ja väljund pinge tõusu
vastastikune muundumine. Thompsoni valem võnkeperiood on võrdeline ruutjuurega induktiivsusest ja mahtuvusest. Vahelduvvool elektrivool, mille suund ja suurus perioodiliselt muutuvad. See on harmooniline võnkumine. Saamine põhineb elektromag indukts nähtusel. (metalljuhis toimub elektronide võnkumine tasakaaluasendi ümber.) Vahelduvvoolu voolutugevuse efektiivväärtuseks nim niisugust alalisvoolu, mis eraldab antud takistusel 1 perioodi jooksul sama suuruse soojushulga nagu antud vahelduvvoolgi. Võnkering on elektriahel, milles tekivad elektromagnetvõnkumised; koosneb kondekast ja induktiiv- poolist. 14 Laineoptika Elektromagnetlaine on ruumis lainena leviv elektromagnetväli. Ta on energia- ja impulsikandja. Elektromagnetlainete skaalaks nim elektromagnetlainete järjestust lainepikkuse või sageduse järgi.
Võrdeliselt pöörlemiskiirusega suureneb emj, mille tulemusena ankruvool väheneb. Nüüd saame järk-järgult vähendada käivitusreostaadi takistust Rk kuni null väärtuseni, millega lõpebki käivitus. Asünkroonmootori käivitamine on lihtsam tänu sinna lisatud lülititele, nt olgu meil kahe lülitiga reaktor (1 asünkroonmootoriga käivitusmehhanismidest). Algul suletakse üls lülititest L1, mille tulemusena pinge staatorimähise klemmidel on väiksem reaktori takistusel tekkiva pingelangu võrra, seega väheneb ka vool käivitusel. Rootori pöörlemiskiiruse suurenedes nimipöörlemiskiiruseni suletakse ka teine lüliti L2, mille tagajärjel reaktor lühistatakse ja staatorimähis lülitatakse otse võrgupingele ehk nimipingele. 6 42. Miks koormusmomendi suurenedes elektrimootori kiirus tavaliselt väheneb?
imendumiseks vältimatud. See protsess muudab ensüüm lipaasi (pankreasest pärinev) toime rasvade lahustamisel soodsamaks Sapp (2) Rasvakogumist e. mitsellist imendub rasva lõhustumisprodukt peensoole ülaosa rakku, sapisoolad imenduvad peensoole alaosast värativeeni süsteemi ja jõuavad taas maksa Samasugust nähtust e. enterohepaatilist tsirkulatsiooni (sool-värativeen-maks-sapp-sool) võivad järgida ravimid, steroidid, kontrastained jt Sapi pääsemise takistusel soolde (erinevad põhjused) halveneb rasvade ja rasvlahustuvate vitamiinide (vit-K) imendumine sümptomid Söögikordadel erituv sapp sapipõiest ja maksast (st. sapisoolad) stimuleerivad sapi eritumist Sapis on jääkained: sapipigmendid (tekivad bilirubiinist), kolesterool (sapikivid) Sapiteed, sapipõis, 12ss, pankreas Kõhunääre e. pankreas Piklik, 100 g nääre kõhuõõne organite taga Koosneb kahesugustest näärmetest: eksokriinne osa, eritab seedefermente soolde
Laptops. värviline kujund: kolm elektronkahurit: RGB. Kõik on erineva nurga all. Ekraani ette on pandud augukestega 'mask', et eri kahurite vood üksteist segama ei hakkaks. Iga augukese kohta antakse igale kahurile sõltumatu heledus moodustuvad segunenud värvid. plasmakuvar: pilt tekitatakse ioniseeritud keskkonna (plasma) elektrilise mõjutamisega elektroluminesentskuvar: pilt genereeritakse gaaslahendust kasutades 38. Puudutustundlik ekraan: Takistusel põhinev: ekraani peal kilekiht, millel takistitega maatriks. Selle peal teine kile. Vajutus ekraanile muudab maatriksi mingi elemendi takistust: ridade ja veergude pingete skaneerimisega on võimalik kindlaks teha, kuhu vajutati. Alalisvool. Mahtuvusel põhinev: Ekraani igas nurgas voolab vahelduvvool. Kui asetada sõrm vastu monoliitset klaasist ekraanipinda, muutub selle mahtuvus. Nurkade kaudu mahtuvusi arvutades ja trianguleerides, saab leida vajutuskoha koordinaadid. 39. Printer:
R1 + U R2 U2 _ R3 U3 Joonis 5.8. Takistuste järjestik- e. jadaühendus Elektromotoorjõu loeme positiivseks, kui selle suund ühtib antud kontuuri jaoks ringkäigu vabalt valitud suunaga, ja negatiivseks, kui selle suund on vastupidine meie valitud suunale. Pingelangu mistahes takistusel loeme positiivseks, kui voolu suund takistuses ühtib kontuuri ringkäigu suunaga ja negatiivseks kui selle suund on vastupidine. · Takistuste jadaühenduse kogutakistus võrdub üksikute takistuste summaga. Pingelangud üksikutel takistustel on üksteisega samas suhtes kui seda on takistuste väärtused. Elektroonika alused. Teema 5 Mõned elektrotehnika ja süsteemitehnika põhimõisted. Passiivsed resistiivsed vooluahelad. SDER 3. loeng 10.02
registrisse / protsessori teiste osade juhtimine. Sisendud, väljundid, olekud, üleminekud Mealy automaat: väljundfunktsioon sõltub nii olekutest kui sisenditest Moore'i automaat: väljundf.-n sõltub ainult olekust. algolek = lõppolek operaatorsõlm milles sooritatakse mingi tegevus tingimuslik sõlm hargnemine Jäiga loogikaga juhtautomaat milles algoritmi säilitatakse püsimälus Puudutustundlik ekraan Takistusel põhinev: ekraani peal kilekiht, millel takistitega maatriks. Selle peal teine kile. Vajutus ekraanile muudab maatriksi mingi elemendi takistust: ridade ja veergude pingete skaneerimisega on võimalik kindlaks teha, kuhu vajutati. Alalisvool. Mahtuvusel põhinev: Ekraani igas nurgas voolab vahelduvvool. Kui asetada sõrm vastu monoliitset klaasist ekraanipinda, muutub selle mahtuvus. Nurkade kaudu mahtuvusi arvutades ja trianguleerides, saab leida vajutuskoha koordinaadid.
Laptops. värviline kujund: kolm elektronkahurit: RGB. Kõik on erineva nurga all. Ekraani ette on pandud augukestega 'mask', et eri kahurite vood üksteist segama ei hakkaks. Iga augukese kohta antakse igale kahurile sõltumatu heledus moodustuvad segunenud värvid. plasmakuvar: pilt tekitatakse ioniseeritud keskkonna (plasma) elektrilise mõjutamisega elektroluminesentskuvar: pilt genereeritakse gaaslahendust kasutades 38. Puudutustundlik ekraan: Takistusel põhinev: ekraani peal kilekiht, millel takistitega maatriks. Selle peal teine kile. Vajutus ekraanile muudab maatriksi mingi elemendi takistust: ridade ja veergude pingete skaneerimisega on võimalik kindlaks teha, kuhu vajutati. Alalisvool. Mahtuvusel põhinev: Ekraani igas nurgas voolab vahelduvvool. Kui asetada sõrm vastu monoliitset klaasist ekraanipinda, muutub selle mahtuvus. Nurkade kaudu mahtuvusi arvutades ja trianguleerides, saab leida vajutuskoha koordinaadid. 39. Printer:
kanaliga F-MOS transistoril on enamkasutatav reziim vaesustusreziim. Sellise reziimi saamiseks tuleb N-kanaliga transistori paisul anda lätte suhtes negatiivne pinge. Paisu muutmiseks vajalikul määral lätte suhtes negatiivsemaks võiksime kasutada täiendavat alalispinge allikat, kuid see muudaks lülituse keerukaks. Enamlevinud on võte, kus paisule antakse null pinge (joon.1.19), ühendades ta läbi takistuse maaga, ja seejärel muudame pingelangu abil takistusel R lätte vajalikul määral positiivsemaks. S A UA UGS JFETUA RG U A RS CS RD E G D S Usis I0T + JOONIS 5.9 Vältimaks takistusel R pingelangu signaalisagedusel, lülitatakse takistusega paralleelselt S kondensaator C , mille kaudu hakkab kulgema vahelduvvooluline signaal. Takistus R S G ühendab
MOS transistoril on enamkasutatav reziim vaesustusreziim. Sellise reziimi saamiseks tuleb N- kanaliga transistori paisul anda lätte suhtes negatiivne pinge. Paisu muutmiseks vajalikul määral lätte suhtes negatiivsemaks võiksime kasutada täiendavat alalispinge allikat, kuid see muudaks lülituse keerukaks. Enamlevinud on võte, kus paisule antakse null pinge (joon.1.19), ühendades ta läbi takistuse maaga, ja seejärel muudame pingelangu abil takistusel RS lätte vajalikul määral positiivsemaks. JOONIS 5.9 Vältimaks takistusel RS pingelangu signaalisagedusel, lülitatakse takistusega paralleelselt kondensaator CS, mille kaudu hakkab kulgema vahelduvvooluline signaal. Takistus RG ühendab Paisu G maaga., JFET RD U A
kogutaksitus väärtuse, mille juures pingelangu sõltuvus ergutusvoolust muutub tühijooksukarakteristiku sirgjoonelisele osale puutujaks (sirge 3). Siis G ei erguta ise. Takistust, mil G endaergutus lakkab, nim. kriitiliseks. Endaergutus on võimalik alles sellisel pöörlemiskiirusel, mis ületab teatud väärtuse ja nim. samuti kriitiliseks. Endaergutuse karakteristik (joonis 5.7), mis kujutab endast tühijooksul G klemmipinge sõltuvust pöörlemiskiirusest ergutusahela muutumatul takistusel. Algul pöörlemiskiiruse kasvades tõuseb vähe, ületades kriitilise punkti kasv kiireneb ja nimikiiruse saavutamisel pinge kasv aeglustub. G küllastub. Endaergutus on võimalik järgmistel tingimustel: masina magnetsüsteem peab omama remanentsi; ergutus-mähis peab olema ühendatud nii, et selle mähise magnetvoog ühtiks suunalt remanentsi magnetvooga; ergutusahela takistus peab olema väiksem kriitilisest; ankru pöörlemiskiirus peab olema suurem kriitilisest.
,,Takistuste kõrgus võistlustel on 60 cm (väiksed ponid) kuni 170 cm (OM ümberhüpped) ja üle 2 m hüppevõimsuse võistlustel, laius muide maksimaalselt 200 cm, v.a. veekraav, mis võib olla kuni 450 cm. Parkuuri koostab rajameister, asetades 11 takistused nii, et nende hüppamisel on kas kindel järjekord või saab neid hüpata mõlemalt poolt. Viimast kasutatakse võistlustel, kus igal takistusel on vastavalt selle raskusastmele nn. hind ja ratsanik valib ise tee, korjates maksimaalsel hulgal punkte." (Hobumaailm, 2015). ,,Võidab see, kes kogub vähima arvu karistuspunkte, läbib marsruudi kiireima ajaga või kogub kõige rohkem punkte. Erinevaid artikleid, mille alusel takistussõiduvõistlusi läbi võib viia, on umbes paarkümmend, kuid põhimõte on
NT aktiveerib mäluregistri, et see haaraks siinilt infot jne. Eksisteerivad mikroprogrammeeritavad juhtautomaadid ja jäiga loogikaga juhtautomaadid. Disain on oluline, sest ta neelab ligi 60% kogu kristallpinnast. OPERATSIOONIAUTOMAAT loeb nõutud andmed oma suurde registermälusse ning saadab andmed ALUsse, mis juhtautomaadi käskude järgi teeb vastavad tehted. Lippude register saadab samuti operande ALUsse. 3. PUUTETUNDLIKUD EKRAANID Takistusel põhinev (Resistive) ekraani peal kilekiht, millel takistitega maatriks. Selle peale teine kile. Vajutus ekraanile muudab maatriksi mingi elemendi takistus: ridade ja veergude pingete skaneerimisega on võimalik kindlaks teha kuhu vajutati. Lisaks inimsõrmele reageerib ka muust materjalist esemete puudutusele. Tundub näpu all pehme. Levinuim, 75% puutetundlikest ekraanidest. Mahtuvusel põhinev (Capacitive) ekraani nurgas vahelduvvool
Tootmisküpseks sai Alam Saksis ZF tehases loodud uudne õõtshark, mis asendab senise kolmnurkse õõtshargi ja stabilisaatori veoautode tagavedrustuses. Neljapunktiline õõtshark summutab hästi võnkumised ja vähendab ühtlasi auto kliirensit. Vedrustuses on vähem detaile, sestap alaneb omahind ja kasva unifitseerimise aste. Vedelikamortisaator Amortisaatorite ülesanne on summutada vedrude (kere) võnkumist. Nende töö põhineb vedeliku (õli) läbi väikeste avade voolamise takistusel, takistades sellega amortisaatori kolvi ja kogu vedrustuse vaba liikumist. Amortisaatori takistus on suurem tema pikenemisel. Amortisaatorid leevendavad teekonarustel tekkivaid autokere kõikumisi ja muudavad sõitmise mugavamaks. Amortisaatorid on ka üks tähtsaim auto esmane ohutuse tagaja olulisuse poolest võrreldav rehvide ja piduritega, neil on auto juhitavuse, pidurdamise ja teelpüsimise seisukohalt lausa võtmeroll
o ahel tervikuna võetult käitub nagu aktiivtakistus. Kui ahelas, mis sisaldab reaktiivtakistusi, on vool pingega faasis, siis esineb resonant Resonants RLCjadaahelas Jadaahelas on reaktiivtakistus induktiivtakistuse ja mahtuvusliku takistuse vahe. Resonants tekib ahelas, kui 2LC = 1. Resonantsi olukorras on ahela takistus vähim ja vool suurim. Pinged induktiivtakistusel ja mahtuvuslikul takistusel võivad olla suuremad kui ahela klemmipinge. Jadaahelas tekkivat resonatsi nimetataksegi pingeresonatsiks. Resonatsi korral jadaühenduse juhtimil magnetväli ja elektriväli vahetavad pidevalt vastastikku energiat. Resonants GLCrööpahelas Rööpahelas on reaktiivjuhtivu induktiivjuhtivuse ja mahtuvusliku juhtivuse vahe. Resonants tekib ahelas, kui 2LC = 1
fenofaasist jms. Reeglina ei erine taimelehtede temperatuur väga palju ümbritseva õhu temperatuurist. Et tõlgendada infrapunase piirkonna radiomeetria tulemusi, on kasulik teada, millised faktorid kujundavad taimkatte ja aluspinna temperatuuri ja mõista maalähedases õhukihis toimuvaid küllaltki keerukaid (bio)füüsikalisi protsesse taimelehe energiabilansi võrrand. Ka taimkatte termilise sondeerimise seisukohalt on õhulõhede takistusel tähtis osa. Kui õhulõhed on avatud, siis on transpiratsiooni intensiivsus suur ja taimelehtede temperatuur reeglina veidi madalam kui õhu temperatuur. Kui aga õhulõhed on suletud, siis taimelehtede temperatuur võib tunduvalt ületada õhu temperatuuri. Ei ole motet võrrelda samast taimkattest erineval ajamomendil tehtud termilisi ülesvõtteid kui ei ole infot meteoroloogiliste tingimuste eriti õhutemperatuuri kohta. Mida rohelisem ja märjem object, seda jahedam. Aurumisest tingituna
annaabi.ee 
