kirik lubab armulauaveini vaid vaimulikele. Paavstlus reformatsiooni vallandumise ajal. Paavstivõim suhtus toimuvasse esialgu täieliku ignorantsusega. 16. sajandi algust on nimetatud ka renessansspaavstide ajajärguks. Nö. sõjardpaavstid. Saksamaal alanud reformatsiooni pidas paavst Leo X üksnes „munkade omavaheliseks lobaks”. Roomal oli muidki muresid – kas või lähenevad Saksa keisri valimised. Pärast Maximilian I surma 1519. aastal polnud ka keisrivõimust reformatsiooni takistajat. Tee Lutheri vaadete üha laiemale levikule oli sellega avatud. Luterliku reformatsiooni võidukäik Saksamaal ja Põhja-Euroopas. Saksi kuurvürst Friedrich Tark ja Wittenbergi ülikool toetavad Lutherit. Reformatsioon vallandas mitmeid rahvaliikumisi. Üle kogu Saksamaa seikles arvukalt rändapostleid, kes levitasid oma ilmutusi ja viimsepäevaootusi. Suurimaks rahvaväljaastumiseks kujunes aastatel 1524–1525 toimunud Saksa talurahvasõda.
kes armastas teatrit ning korraldas Vatikanis karnevale. 38-aastaselt paavstiks valitud firenzelast ootas Rooma saabudes auvärav antiikjumalate kujudega ning kirjaga ,,Peale Marsi ja Veenuse valitsusaega algab nüüd Pallase valitsus." Saksamaal alanud reformatsiooni pidas paavst Leo X vaid ,,munkade omavaheliseks lobaks." Roomal oli muidki muresid kasvõi lähenevad Saksa keisri valimised. Pärast Maximilian I surma 1519 polnud ka keisrivõimust reformatsioonile takistajat. Tee Lutheri vaadete üha laiemale levikule oli sellega avatud. 1520. aastal avaldas Martin Lutheri kolm programmilist kirja. Esimene neist, augustis 1520 ,,Saksa kristlikule aadlile" pöördus keisri ja riigipäeva seisuste poole üleskutsega kirikureformile. Luther nõudis Rooma raha maksmise lõpetamist ning rahvusliku kiriku ideed. Lutheri arvates olid preestriõigused antud igale kristlasele, mistõttu kogudus valigu ise endale õpetaja. Samas kirjas
annaabi.ee 
