Zoosemiootika
Tagasiside mimeedile ei pruugi olla alati evolutsiooniline, võib toimida ka
individuaalsel käitumuslikul skaalal, nt muudab oma lennutrajektoori, seda kuidas
liigub vms, ruum Baldwini orgaaniliseks valikuks, kus indiviid valikut suunab.
Imetajatel käitumislikku mimikrit väga vähe. On arutatud, kas pidada mimikriks,
kui mingi elusolend teeskleb surnut, sellisel juhul oleks närilistel, nt opossumitel
mimikri. Aga tüüpilist mimikrit väga vähe => osutab, et mimikri on seotud
tajusuhetega, putukatel mimikrit palju, kuna ühe põhjusena on olukorrad, kus
toimub putuka ja linnu vaheline kommunikatsioon, väga kiired (lind peab nt
sekundiga tegema otsuse, kas on söödav või ei ja kuidas oleks parim püüda) –
kiirus mängib efekti saavutamisel kaasa. Kiskjal nt rohusööjaga kohtudes rohkem
aega, võimalik minna ja järgi uurida, kas vastab tõele. Roomajatel ka palju
mimikrit, ilmselt seotud kõigusoojasusega.